Sisukord
Kommentaar
Tänane leht
16.02.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Nädalavahetuse rahvakogunemisi märgistasid parkimistrahvid Tagakülg Riik hakkab rongavanema asemel ise elatist maksma (3) Minister taunis riigikaitsetöötajate kuulumist Odini sõdalaste sekka Politsei püüdis punase tule eirajaid Eesti lühiuudised Maarjamäe loss valmistub suureks remondiks NATOt pitsitab Kaliningradi pudelikael (3) Palts võitleb Krimmis unistuste kuurordi nimel (3) Majandus Majanduse lühiuudised Tulu deklareerimist takistas tehniline tõrge Palts võitleb Krimmis unistuste kuurordi nimel (3) Välismaa Kahtlus: Rooma paavst harrastas kuramaaži Välismaa lühiuudised Ukrainlastel on Jatsenjukist lõplikult kõrini Süüria umbsõlm ei hargne Palts võitleb Krimmis unistuste kuurordi nimel (3) Arvamus Veebikommid Eerik-Niiles Kross: Putini sõda kui silmamoondus (29) Arko Olesk: haruldased teaduslained (1) Juhtkiri: raporteid loetagu rahulikult, rahu nimel Hannes Vallikivi: piirist kunsti ja keelatud porno vahel (10) Ahto Lobjakas: Odini püss seinal (41) Postimees 1934. aastal: mustamütsimeeste koosolek Kultuur Ants Juske kolm hüpet Nii nad tapsidki meie Ferdinandi… Taanlaste sõjafilm seab vaataja ebamugavasse olukorda Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: järjekordne elu tähtsaim hooaeg Kolm suursoosikut jätkavad tiitlijahti, avalöögi teevad PSG ja Chelsea Koondist kannustavad lisajõud ja uus lootus Norbert Hurt: Flora koormused on läinud intensiivsemaks ja individuaalsemaks Tallinn Nädalavahetuse rahvakogunemisi märgistasid parkimistrahvid Tarbija G5, Z6, S7, P9, M10 ja Mi5 – staaripotentsiaaliga uustulnukad Tartu Lasteaedade ja rattateede euroraha hakkas liikuma Veebruar üllatab suurveega Parem varblane peos Kui taastaks pool Kivisilda? (1) Tartlaste idee aitab tuhandeid sportlasi Viljandist tulija töötab Toomemäel Pastorist laulupeopresident kahe tule vahel (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Arko Olesk: haruldased teaduslained

2 min lugemist
Arko Olesk FOTO: SCANPIX

Võib julgelt kalambuuritseda, et eelmise nädala uudis gravitatsioonilainete olemasolu tõestamisest lõi laineid. Kihas teadusmeedia, kuid suure tõenäosusega jõudis teade paljudeni, kes igapäevaselt teadusuudiseid ei jälgi. Kui ka mitte sisu täielikult mõistes, siis vähemalt aimdusena, et avastatud on  midagi suurt ja olulist.

Ei hakka siinkohal avastuse olemust üle selgitama, selle kohta on juba meiegi ajakirjanduses ilmunud omajagu suurepäraseid ja asjatundlikke materjale. Ja küllap selgitatakse veel, kui saadetakse välja järjekordne Nobeli füüsikaauhinda tutvustav pressiteade. Asjatundjad on ühel meelel, et kahtlemata on tegu Nobelit väärt saavutusega, ja harva on teadusavastusi, mille puhul juba väljakuulutamise hetkel selles nii kindel saab olla. (Iseasi, keda pärjatakse, sest preemia statuut piirab esiletõstetute arvu kolme isikuga, mis on LIGO-detektori sarnaste suurte töörühmade puhul selgelt ülekohtune.)

Oma erakordsuses sarnaneb gravitatsioonilainete tuvastamine mõneti teise suure, samuti sajandi avastuseks tituleeritud füüsikasündmusega, Higgsi bosoni leidmisega 2012. aastal. Sarnasus on ühelt poolt sisuline: mõlemal juhul oli tegu kauaoodatud kinnituse leidmisega ammusele teoreetilisele ennustusele.

Teisalt ühendab neid teatud 19. sajandi hõng ehk elamuslikkus, mida tänapäeva teaduses kohtab juba harva. See on võimalus osa saada hetkest, pärast mida pole meie arusaam maailmast enam endine. Need hetked, mis saja ja rohkema aasta eest olid enamasti peidetud akadeemiate saalidesse, on nüüd veebivõimaluste vahendusel jälgitavad igas maailma punktis.

Kui neid hetki vaid rohkem oleks. Tõsiasi on ka see, et teadus on kergemini kättesaadavad viljad looduse tundmise puult ära noppinud ja meie arusaamu pöördumine sünnib tihti mitte heureka-hetkest, vaid paljude artiklite mosaiigitükkide kokkusobitumisel. Või siis aine võimsamate, keerukamate ja kallimate katseseadmete uusi piire kompavatest eksperimentidest (mida olnud nii Higgsi bosoni kui gravitatsioonilainete leidmine kui ka eelmise Pluuto-missioon või Philae maandumine komeedil).

See on põhjus, miks füüsika suudab endiselt noppida avalikkuse tähelepanu punktivõite (mida need saavutused kindlasti ka väärivad), olgugi et 21. sajandit on juba ammu nimetatud bioloogia sajandiks. Bioloogialgi on olnud omad hetked, näiteks esimese täispikkuses järjendatud inimgenoomi välja kuulutamine või lammas Dolly kloonimine, kuid avastuste loogika neis valdkondades kipub olema erinev.

Ega õigupoolest ei olegi vahet, kuidas täpselt avastused sünnivad. Sellised suurt lainetust tekitavad hetked on teadusel ja ühiskonnal hea võimalus teineteist vastastikku märgata. Ei tasu vaid unustada, et heureka-hetked on teaduses harv, kuigi õnnis erand.

Seotud lood
15.02.2016 17.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto