Sisukord
Sisekujundus ja sisustus
Postimees
18.02.2016
Eesti Palju õnne Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Okupatsioonide muuseumist saab Vabamu (1) Raplamaa sünnipäevapeol tarbisid lapsed narkootikume Minister lubab ravijärjekorra lühenemist järgmisel aastal (1) Karin Tammemäe soolod Selgusid parimad maakonnalehtedes ilmunud lood Koristustalgud Keskerakonnas (3) Põhja-Tallinna vanem sai päevapealt sule sappa Eesti lühiuudised Kasel mahl juba liigub (1) Esikülg 18. veebruar Majandus Majanduse lühiuudised Talleggi munadest sai ajalugu 500-eurosed kaovad ilmselt peagi käibelt Välismaa Hiina näitab ameeriklastele musklit Välismaa lühiuudised Sarkozy presidendiunelm sai tõsise löögi Arvamus Merle Jääger: hoolivad lapsevanemad, tutvustagem lastele joodikueetikat (16) Rivo Noorkõiv ja Mikk Lõhmus: osavald pole võluvits (2) Toomas Uibo: Martini kinnas Eesti lennundusele (1) Kaido Pihlakas: millist jumalat teenib Eesti Odini sõdalaste ühendus? (11) Marti Aavik: äkki me polegi nii kurjad? (17) Päeva karikatuur Postimees 1994. aastal: Jüri Luik rääkis Riigikogus Eesti välispoliitika põhimõtetest Juhtkiri: laste mäng Kultuur President Päts dokumentaalfilmis «Tants vanakuradi vanaemaga» Hell unistuse laul Sport Spordi lühiuudised Balta ületas Stockholmis sise-MMi normi Tippvormis Klopp imes ruumi õhust tühjaks Tõnu Tõniste tuli EOK valimismängu tugeva kaardina PSG sai vajaliku võidu, Chelsea hinnalise värava Tallinn Karin Tammemäe soolod Põhja-Tallinna vanem sai päevapealt sule sappa Tarbija Näitus jutustab koduköögi loo kolmekümnendatest kaasajani AK Marti Aavik: äkki me polegi nii kurjad? (17) Tartu Mehaanikafirma koondub Tartusse (1) Forum Cinemas plaanib uut kino Eakad inimesed jäid seltskonnatantsuõhtust ilma Jääaja keskuse uuenenud näitus kutsub lumekoopasse Kultuurikandjad pälvisid tunnustuse Galerii: Nina külas kõrguvad jälle jäämäed Galerii: Västar, rüsa, hauskar ja männad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Näitus jutustab koduköögi loo kolmekümnendatest kaasajani

2 min lugemist
Köögimööbel aastast 1971. Disainerid Juta Lember ja Maile Grünberg, tootja mööbli eksperimentaalvabrik «Standard». FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud näitus «Köök. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis» näitab, millise arengu on koduköök viimase saja aasta jooksul läbi teinud.

«Tänase köögi lähteideed lähevad oma põhijoontes tagasi 20. sajandi algusesse, kui senise ruumiloogika ja funktsioneerimise põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök,» tutvustas näituse kuraator Kai Lobjakas.

Näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel, ning tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesemete tähenduse 1930. aastatest alates kuni praeguseni.

Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotod. Peale köögi ruumilise ja funktsionaalse arengu saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.

-Ratsionaalsed kolmekümnendad

FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Möödunud sajandi alguses ei pälvinud köök veel erilist tähelepanu, kuid kolmekümnendatel olukord muutus. Muutuse eestvedajaks oli 1935. aastal Eesti Maanaiste Keskseltsi ja Eesti Naisliidu loodud Kodumajanduskoda, mis hakkas pöörama tähelepanu kodumajanduse, sealhulgas köögi korraldusele.

«Räägiti näiteks palju mööblist, kuna Lutheri vabrik tootis ka köögimööblit, rõhutati köögi paigutust majas: et köögiseinale saaks kappe panna ja välditaks lahtisi riiuleid. Moodsas köögis pidi laud asuma akna all ja asjad ratsionaalselt paigutatud – et oleks eraldi koht toidu ettevalmistamiseks, serveerimiseks, ka prügi jaoks,» tutvustas Lobjakas toonast köögimoodi.

Ei puudunud ka Tartu alumiiniumivabriku koogivormid ja peenemateks pidudeks näiteks Langebrauni serviisid või Lorupi kristall.

Nõukogude ühetaolisest tänase ja eriliseni

Nõukogude aeg tõi standardiseerituse, hruštšovkad ja mikroköögid. «Elu keerles kortermaja 4,5 m2 suuruse köögi ümber, sellest lähtus ka 1958. aastal ilmumist alustanud almanahh Kunst ja Kodu,» rääkis Lobjakas.

Mööblivabrikust jõudis kodudesse standardiseeritud mööbel ning valikuid polnud just palju. «Tarbekunst, mis ei elanud kunagi päriselu, tegeles paljuski tarbevormidega nagu serviisid või hommikusöögikomplektid. Tööstustoodangust erines see siiski nagu öö ja päev,» kõneles Lobjakas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Mõni ime siis, et ahmiti iga vähegi teistmoodi kujundatud vidinat: näiteks mummulised maitseainetopsid, mis hinnas ka praeguste hipsterite seas, tõid Nõukogude Eesti kodukööki kerget läänelikku, moodsat hõngu.

Üheilmelise sovetiperioodi järel sooviti ükskõik mida, peaasi, et oleks teistest erinev. Köögid muutusid avatuks ning kaasaegses köögis võttis koha sisse köögisaar.

FOTO: Kodu & Aed

«Tänapäeva köök on hajus ja sulandub paremini elukeskkonda,» iseloomustas Lobjakas. Kõige paremini oskavad oma köögist jutustada aga nende omanikud, mistap ootab muuseum rahvalt nii praeguste kui ka endiste köökide fotosid.

Näitus «Köök. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis» Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis (Lai 17, Tallinn) 20.02.-15.05.2016

Näituse kuraatoriks on Kai Lobjakas, kujundajaks Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, graafiline disain Indrek Sirkel.

Näitusel on eksponeeritud töid lisaks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogule ka Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, Filmiarhiivi ja Eesti Rahvusringhäälingu kogudest ning mitmetest erakogudest. Toetasid Eesti Kultuurkapital, Click & Grow.

Seotud lood
17.02.2016 19.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto