Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2016
Eesti Välistudengeid kahtlustatakse ulatuslikus pettuses (5) Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Valgas kukkus väikelaps rõdult alla ERJK kahtlustab Keskerakonda 100 000 euro saamises anonüümsete annetustena Kallas peab Politico edetabelit solvavaks Rõivas ootab ülemkogult kokkulepet Suurbritannia küsimuses Eesti lühiuudised Esikülg 19.02 Linnaosavanema asetäitja Priit Kutseri valitud teosed (6) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti firma alustab lähiajal Tallinna-Helsingi liinil hõljukireise Suletava tehase töötajatele pakuti oluliselt väiksema palgaga tööd ligi 200 kilomeetri kaugusel (1) Välismaa Türgi süüdistab veresaunas Süüriat ja kurde Välismaa lühiuudised Inimese eellased ja neandertallased vallatlesid juba 100 000 aastat tagasi Maailma pressifoto paremik Reisikogemus: süütu napsutamine Ankara mööblikaupmehega lõppes striptiisibaaris hiigelarvega (8) Arvamus Juhtkiri: petturite pärast ei pea loobuma headest eesmärkidest Veebikommid Tiiu Kuurme: väiksemad haridusootused võiksid ju mehi solvata? (6) Postimees 1940. aastal: kalurid sõjahirmul Taavi Minnik: Latgale rahvavabariik Raul Rosenvald: silmakirjalikkusest puidupõletamise ja metsaraie poliitikas (12) Päeva karikatuur Henrik Roonemaa: miks me ei tohiks sundida Apple’it terroristi telefoni avama (3) Kultuur Kultuuri lühiuudised Ruitlane: see on parim asi, mis võis üldse juhtuda «Klassikokkutulek»: nalja nabani ja naba alla ka Sport Spordi lühiuudised Kogu Augsburg pingutab Klavani allkirja nimel Mitte ainult X-mängud: olümpia pole kõigi jaoks püha Nike lõpetas homosid solvanud uskliku poksikuulsusega lepingu (6) Kaks legendi kohtusid Roomas Tallinn Kontaktliinide jäätumine seiskas Tallinnas trammid ja trollid Linnaosavanema asetäitja Priit Kutseri valitud teosed (6) Tarbija Teetöölised sattusid Iisraelis iidsele linnale Reisikogemus: süütu napsutamine Ankara mööblikaupmehega lõppes striptiisibaaris hiigelarvega (8) Tartu Küberväljapressijad nõudsid Härma koolilt lunaraha Õde Svetlana Gromova: oma elu lõpul on inimene tark ja hea (1) Tartu sai kolm uut aukodanikku Lumeootuses rajal vihuvad suusafännid Ravikodu õpetab noori end ja teisi usaldama (1) Iiri lavalugu võib olla lõbuski Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Tiiu Kuurme: väiksemad haridusootused võiksid ju mehi solvata?

5 min lugemist
Tiiu Kuurme FOTO: Karin Klaus / Pärnu Postimees

Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme kirjutab sellest, miks ühiskonnas haigutab lõhe meeste ja naiste ning haridussüsteemis poiste ja tüdrukute vahel.

Tellijale

Hiljuti tuldi taas välja ideega, et Tartu gümnaasiumidesse pääsemiseks peavad olema eraldi pingeread poistele ja tüdrukutele. Sest poiste edasijõudmine põhikoolis on kehvem ja nad nii-öelda pole konkurentsivõimelised edukate tüdrukute kõrval. Miks on nende tulemused kehvemad? Käibearusaamade kohaselt on kool naiselik ja naistest täidetud asutus, mis poistele ei sobi. Kurjad naisõpetajad näägutavad poiste kallal ja nii nad selle kooli jätavad. Cherchez la femme ehk otsi naist, nagu ütlevad prantslased, kui on vaja leida põhjust, miks asjad viltu lähevad. See samuti ammu sõnastatud ning hõlpsalt leitud põhjus pole aga korda majja löönud.

Kuidas on aga asjad teaduse poolelt vaadatuna? Läbikukkuvate poiste (failing boys) diskursus on erutanud erinevaid ühiskondi juba paar aastakümmet. Soouurijate vaates ei ole kool poistele halvem koht kui tüdrukutele. Nimelt saavad poisid koolis rohkem tähelepanu, nende probleemid on nähtavamad, nad võtavad rohkem ruumi, tohivad olla häälekamad ja neile tullakse rohkem vastu.

Põhjusi tuleks otsida hoopis laiemates ühiskondlikes sättumustes, sest koolisuhted ja suhtumine kooli on enamasti ühiskondlike suhete peegeldus. Mehe ja naise olemine ning väärtus, ka meeste ja naiste töödele omistatud väärtus on enamikus maailma maades erinev, ning iidsete aegade vaimus füüsiliselt nõrgema soo kahjuks. Vaid pisut üle saja aasta on naistele olnud lahti ülikoolide uksed ja selle ajaga on murtud müüt naise kaasasündinud väiksemast vaimsest võimekusest.

Kõigis feministlike uuringute suundades on leitud, et kool on pigem maskuliinne asutus, kuivõrd ta põhineb konkurentsil, saavutustel, individualismil, mõistuslikkusel, on tugevalt hierarhiline ja tema peamine toimimise alus on lapsi «normaliseeriv» võim. Häda sellele, kes julgeb mitte olla normaalne (poiss ja tüdruk). Kooli peamine, ent avalikult välja ütlemata ülesanne on olnud kindlustada ühiskondade sisse seatud korra jätkumine, seda eelkõige võimuhierarhiate seisukohalt. Nüüd siis oleme olukorras, kus mehelikel väärtustel põhinevas koolis ei taha olla poisid ega taha siia tulla õpetajaks mehed. Tõe huvides, nii poistele kui tüdrukutele koolis pigem meeldib, aga peamiselt seepärast, et siin saab soojas ruumis sõpradega kokku.

Mis on täiskasvanuelul varuks tänasele poisile ja tüdrukule ning kuidas nad seda tajuvad? Ja kas ehk sealt ei peaks otsima vastust küsimusele, miks poisid koolis õppida ei taha. TLÜ väike uurimisgrupp püüdis Eesti Naisühenduste Ümarlaua algatatud ja juhitud ning Norra rahastatud projekti raamides heita valgust, kuidas näevad poisid ja tüdrukud kooli ning iseennast koolis. Ning kuidas kujutavad nad ette oma tulevikku. Projekti laiem eesmärk oli sooküsimuste toomine õpetajaharidusse kuuluvate teadmissisude sekka. Küsitlesime 649 vanemate klasside õpilast eesti kümnest koolist, mille seas pealinna, väikelinna, alevi ja maakoolid, sh ka üks eliitkool. Era- ja alternatiivkoole meie uuring ei puudutanud.

Vahest mõjub see poiste vähema kooliedu põhjustele valgust heitvalt, kuidas näevad nii poisid kui tüdrukud meheks ja naiseks olemise eeliseid meie ühiskonnas. Mõlemad osapooled põhjendasid, miks nende arvates on parem olla mees või siis miks on parem olla naine. Nii poisid kui tüdrukud tõid välja, et meestel on ühiskonnas positsioon ja võim. Poiste pakutud mehe parema positsiooni võtab kokku sõnavalik nagu võim, suuremad võimalused, sõnaõigus, kõrgemad kohad, kergem elus läbi lüüa. Tüdrukute poolelt kordusid mõisted nagu võimukus, suurem sõnaõigus, võim, boss, (perekonna) pea.

Laiem ühiskonnapoolne suhtumine mehesse väljendus poistel sõnavalikus, nagu (teda) võetakse tõsisemalt, hinnatakse rohkem, rohkem lubatud, meeste sugu on väärtuslikum, ning tüdrukutel: neid võetakse tõsisemalt, neil on kergem, rohkem lubatud, antakse andeks, peetakse võimekamaks. Tüdrukute poolelt pakuti väiteid: mees on peremees ning peres see, kelle sõna loeb; meestel on suurem sõnaõigus, kõrgemad palgad ja neil on kergem läbi lüüa. Ning poiste poolelt: meie tulevik on väga värviline; siis on rohkem avatud uksi ja palju võimalusi elus; meestel on kergem elus läbi lüüa; meestel on võim; saab võtta elult peaaegu kõik, mida tahad; meeste elu on lihtsam ja tänapäeval on mehed ühiskonnas kõrgemal kohal, meestel on terves maailmas rohkem võimu.

Meheks olemise paremus väljendus eriti eredalt töömaailma kirjeldustes nii poiste kui tüdrukute vaates. Tüdrukud teavad, et meestel on suuremad võimalused saada tööd, neil on paremad ja juhtivad töökohad, nende karjäärivõimalused on suuremad ja saadakse rohkem tunnustust. Ent mehed teevad ka raskemaid töid. Mitmed tüdrukud leidsid samas, et ootused meestele on tööalaselt väiksemad ning neilt ei oodata sama kõrget haridustaset. Poisid tõid samuti välja, et meestel on tööd saada kergem, neid eelistatakse mitmetesse ametitesse, neil on ägedamad töökohad ja kõrgemad ametikohad ning paremad karjäärivõimalused. Samas toodi ka välja, et meeste tööd on raskemad. Nii on poiste ja tüdrukute vaade meeste töömaailmale ühesugune. Keskseks teemaks kujunes nii poiste kui tüdrukute poolelt, et meestel on kõrgem palk. Paar tüdrukut näiteks kirjutasid: mees peab saama kõrgemat palka kui naine, sest ta on mees; ta saab rohkem palka ja teda võetakse tõsisemalt.

18.02.2016 20.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto