Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2016
Eesti Välistudengeid kahtlustatakse ulatuslikus pettuses (5) Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Valgas kukkus väikelaps rõdult alla ERJK kahtlustab Keskerakonda 100 000 euro saamises anonüümsete annetustena Kallas peab Politico edetabelit solvavaks Rõivas ootab ülemkogult kokkulepet Suurbritannia küsimuses Eesti lühiuudised Esikülg 19.02 Linnaosavanema asetäitja Priit Kutseri valitud teosed (6) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti firma alustab lähiajal Tallinna-Helsingi liinil hõljukireise Suletava tehase töötajatele pakuti oluliselt väiksema palgaga tööd ligi 200 kilomeetri kaugusel (1) Välismaa Türgi süüdistab veresaunas Süüriat ja kurde Välismaa lühiuudised Inimese eellased ja neandertallased vallatlesid juba 100 000 aastat tagasi Maailma pressifoto paremik Reisikogemus: süütu napsutamine Ankara mööblikaupmehega lõppes striptiisibaaris hiigelarvega (8) Arvamus Juhtkiri: petturite pärast ei pea loobuma headest eesmärkidest Veebikommid Tiiu Kuurme: väiksemad haridusootused võiksid ju mehi solvata? (6) Postimees 1940. aastal: kalurid sõjahirmul Taavi Minnik: Latgale rahvavabariik Raul Rosenvald: silmakirjalikkusest puidupõletamise ja metsaraie poliitikas (12) Päeva karikatuur Henrik Roonemaa: miks me ei tohiks sundida Apple’it terroristi telefoni avama (3) Kultuur Kultuuri lühiuudised Ruitlane: see on parim asi, mis võis üldse juhtuda «Klassikokkutulek»: nalja nabani ja naba alla ka Sport Spordi lühiuudised Kogu Augsburg pingutab Klavani allkirja nimel Mitte ainult X-mängud: olümpia pole kõigi jaoks püha Nike lõpetas homosid solvanud uskliku poksikuulsusega lepingu (6) Kaks legendi kohtusid Roomas Tallinn Kontaktliinide jäätumine seiskas Tallinnas trammid ja trollid Linnaosavanema asetäitja Priit Kutseri valitud teosed (6) Tarbija Teetöölised sattusid Iisraelis iidsele linnale Reisikogemus: süütu napsutamine Ankara mööblikaupmehega lõppes striptiisibaaris hiigelarvega (8) Tartu Küberväljapressijad nõudsid Härma koolilt lunaraha Õde Svetlana Gromova: oma elu lõpul on inimene tark ja hea (1) Tartu sai kolm uut aukodanikku Lumeootuses rajal vihuvad suusafännid Ravikodu õpetab noori end ja teisi usaldama (1) Iiri lavalugu võib olla lõbuski Meelelahutus Koomiks Sudoku

Veebikommid

2 min lugemist

Vastukaja Viktor Siilatsi artiklile «Ausammas kurjategija ja reetur Pätsile?», Postimees Online 18.02

Jätke järele, te sõgedad. Ajaloolisi tegelasi ei saa tuua tänase kohtu ette – see on jabur. Siis peaksime ka Lembitu ja Vesse kurjategijateks kuulutama. Oleks väga vaimukas? Ja süüdistus reeturluses on muidugi eriti inetu. Seda ei olnud nad kohe päris kindlasti. Praegu paistab lihtsalt olevat suureks moeks ennast surnud suurmeeste najal välja elada ja tähtsana tunda.

Lauri Vahtre

Kohtu ette tuua ei saa, aga «üle kullata» pole ka vaja. Kui on ikka tõsiseid küsitavusi tegudes ja motiivides, siis las nad sinna minevikku jäävadki. Seda, mida nad kohe päris kindlasti polnud, me kohe päris kindlasti teadma ei saagi. Samas teod, mis tehti, olid ikka päris kindlasti.

Aivo Mäesalu

Täiesti meelevaldsed järeldused ning kohati täiesti asjatundmatu lahmimine. Vähemalt Laidoneri kontekstis. Jah, 1920. aastal oli Laidoner tegev majanduses, sest  kaitseväest sai ta sisuliselt kinga. Kuni 1924. aasta detsembris meenus, kuivõrd vajalik ta siiski on. See, et 1934. aastal teati, et Laidoneril on võlgu 1920ndatest, on absoluutselt selge fakt. Keegi neid võlgu ei varjanud ja keegi neid selleks ajaks kinni ka polnud maksnud (riik siis).

Samuti tasuks endale selgeks teha ka Eesti panga roll tollases majandusruumis, kus tollase Eesti Panga funktsioonid näiteks ei ole võrreldavad 1990ndatel taasloodud Eesti Panga rolliga. Samuti see, et kogu meie tollane majandus ja poliitiline eliit oli enamasti õpipoisirollis ning esimest põlve sahakurgede tagant pääsenuna oldi kohati ikka väga äpud ühes või teises asjas, samas kui kolmandas võisid nad isegi üpris teravad olla.

Risto-Pearu Koovit

Reetmine surve all on küll kergendav asjaolu, aga see on ikkagi reetmine. Mille tulemusel jäeti ta ellu, et ta saaks jälgida, kuidas selle allkirja eest maksid ülejäänud eestlased oma eluga nii Siberis kui maailmasõja rinnetel.

Ma mõistan, et aeg oli keeruline, ja pannes end Pätsi olukorda sel hetkel... ma ei tea, kas minul jätkunuks julgust. Sestap ma ei tahaks nende allkirjade eest inimlikult kohut mõista. Samas ei leia ma mitte midagi, mille eest mälestusmärk püstitada. Sellest, et ta oli riigipöörde korraldanud president, jääb mu meelest väheks.

Ja oli külluses mehi ja naisi, kes olid tavalised talumehed, ametnikud, töölised ja kellel JÄTKUS julgust need otsused ise teha ning seista surmani isamaa eest. Ka neil oli vaid see üks elu ja ei rohkem. Seega olid nad inimesena suuremad.

Arvake nüüd, kumba ma eelistaks mälestussamba väärilisena.

Erki Mägi

Seotud lood
    18.02.2016 20.02.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto