Sisukord
AK
Postimees
20.02.2016
Eesti Male Dilbert Horoskoop Lapsega haiglasse läinud isa tekitas hämmeldust (3) Palju õnne Eesti lühiuudised Romantika keset talve Tartu naiste tugikeskus läks toetuse saamiseks kohtusse Esikülg 20. veebruar Lux Express esitab maanteeametile kahjunõude (9) Postimees katkestas Savisaart toetava kampaania avaldamise «Eesti laulu» teine poolfinaal Mart Kadastik loobus Tartu aukodaniku tiitlist Keskerakond kaotas ainuliidri positsiooni (1) Mälumäng Tagakülg Välismaa Türgi terrorirünnak jättis jälje ka ülemkogule Cameroni jaoks valgust ei paista Kõnelused jäid kestma Välismaa lühiuudised Kasakast endine tehasedirektor võitleb ajaloo eest Arvamus Päeva karikatuur Postimees 1991. aastal: prognoos: 80% narvalastest soovib olla NSV Liidu koosseisus (1) Kolmas olümpia, lõpuks sportlasena Mees pidevas rahahädas (1) Nah sa koputad (3) Hea kirjanduse võit Artemi Troitski veste : Putinismi diskreetne võlu (5) Ksenia Repson-Deforge: maailm pole pöörlemast lakanud (1) Ülle Madise: põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset (15) Kultuur Eelmise aasta klassikaplaat nr 1 Mida arvab Postimehe žürii filmist «Klassikokkutulek»? (1) Stiilide ühendamine Detroiti moodi Nii ja naa Luulehetk – hetk luules Koduperenaise lugu Hea kirjanduse võit Puhas rokenroll! Valus mälestus kuldsest ajast (2) Sport Spordi lühiuudised Unistus tippklubist annab Klavanile energiat Klavan tõusis Euroopa liiga parimaks Naiste võim Eesti olümpiakoondises Tarbija Töö ei tohiks konti murda AK Eelmise aasta klassikaplaat nr 1 Mida arvab Postimehe žürii filmist «Klassikokkutulek»? (1) Stiilide ühendamine Detroiti moodi Nii ja naa Tantsud ümber tuludeklaratsiooni Appi tulevad Uku Musketärid Mati ja Volli seiklused Viimane veerg Peeter Langovitsi tagasivaade: päev, mida oodati aastaid Vene lavastaja: teater peab olema ühiskondliku diskussiooni keskuseks (1) Ülle Madise: põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset (15) Arter Riigi sünnipäeva puhul Erika Salumäe – eelisjärjekorrata iseendani (5) Mees, kes õpetas kanadalastele, mis on Eesti (1) Sirli Salumäe: kodumaavahetus on teinud minust tugevama inimese (2) Mustanahalised ja latiinod jäävad Oscari-peol vaeslapse ossa (2) Justin Petrone: kui Eesti polnud vaba (3) Kõvalt kohalt töötuks. Ei midagi katastroofilist (2) Gertu Pabbo paljulubav algus (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Vene lavastaja: teater peab olema ühiskondliku diskussiooni keskuseks

5 min lugemist
Filipp Loss FOTO: Sander Ilvest

Viimased kuud on Rakvere teatri juures külalislavastajana tegutsenud Filipp Loss Moskvast, kes tõi siinsetele lavalaudadele auhindadega pärjatud Vladimir Žerebtsovi näidendi «Ausammas». Etendus jõudis 15. veebruaril ka Tallinna, kui seda mängiti Vene Teatris. Vahetult enne seda oli võimalus rääkida lavastaja endaga nii tükist kui ka teatrist ja selle juurde kuuluvast Eestis ning Venemaal. Jutuks tuli ka nende ühiskondades toimuv, sest nagu ütleb Los, on teater ühiskondliku sidususe ja koosmeele loomise vahend, aga ka tribüün valusatest teemadest rääkimisel.

Tellijale

-Venemaal on praegu kriis. Kuidas peegelduvad ühiskondlikud vapustused kultuuritarbimises?

Minu tähelepanekud on sellised, et kultuuritarbimine väheneb ja inimesed hakkavad otsima kergemat sorti meelelahutust. Hakatakse otsima rohkem tuge traditsioonidest ja klassikalisest pärandist. See on ühtlasi tunnus, et ühiskonna «tervis» halveneb. Ilma kaasaegse ja aktuaalse kunstita kaob minu arvates aga mõte: milleks tuua lavale klassikalist näidendit, kui puudub igasugune seos kaasajaga. Inimesed ei peaks vaatama saalis vaid nende lugu, kes juba ammu surnud, ilma et nende inimeste lugu haakuks tänapäevaga. Vaatasin näiteks Rakveres Ostrovski «Kaasavaratut» ja mõistsin, et see kõik on tänini aktuaalne. Seal polnud klassikalisele teatrile omast arhailisust, vaid kaasaja naise kannatused ja mehe vastikusttekitavus, kuna ta on valmis mingite hägusate ideede nimel hävitama naise elu.

Kunst peab olema aktuaalne, vastasel korral kaotab kõige aktiivsema ja noorema osa publikust. Kui noored ei tule enam teatrisse, siis teater sureb ning ilma selleta teater ei arene.

Selles seisnebki tänapäeva vene kultuuri kriis: katses end lahti ühendada kaasaegsest kunstist ja maailma kultuurist. Vene kaasaegne kunst liigub minu arvates tupikteel.

-Kuidas peegeldub praeguste Vene võimude poliitika kunstis?

Teater on ühiskondliku kommunikatsiooni ja koosmeele tekitamise vahend. Kui valitsus lubab õigeusklikku või poliitilist tsensuuri, siis teater minetab sellega oma olulisemad funktsioonid. Iseenesest on igasugune diktaat ja tsensuur teatrile kahjulik.

Halvad on lood ka kultuuri finantseerimisega, eriti halb on see, et teatrite rahastus sõltub vaatajaarvudest ja finantsilistest näitajatest. Riigi rahastamine on viimasel ajal Venemaal kokku kuivanud ja teatritele öeldakse, et peate selle raha ise vaatajatelt piletiraha näol sisse kasseerima. Kuid muutkem siis juba kohe teatrid varieteedeks ja stripiklubideks…

See kõik õhutab teatreid tegema seda, mis on lihtne ja juba läbi proovitud. See on minu arvates hirmutav tendents. Teater peab olema ikka ühiskondliku diskussiooni keskuseks.

19.02.2016 22.02.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto