Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Priiuse paraad (7) Jääkarude pidupäev Esikülg 27. veebruar Postimees rikkus head ajakirjandustava Paroolikaartide päevaliimiit väheneb veelgi Järelhüüdeid Eri Klasile Päästeameti juht: Menkov rikkus ametnikueetikat EASi raha säästab lipupäeval ronimisest (3) Eesti lühiuudised Nii see läks... Tagakülg In memoriam Eri Klas Majandus Naeratav härra Gaas Välismaa Obama üritab kurikuulsat vanglat sulgeda Kreeka ja Austria tüli süveneb Mässuline Boris Välismaa lühiuudised Kremli meedia ei jäta ühtki võimalust kasutamata (12) Arvamus Postimees 1996. aastal: asekantsler Elvo Priks esitas lahkumisavalduse Mässuline Boris Päeva karikatuur Priiuse paraad (7) Naeratav härra Gaas Juhtkiri: maestro lahkumine Intensiivselt unikaalne Marti Aavik: «aga Poska…» (2) Arvamusliider Madis-Ulf Regi: minu päevik 2016 (2) Margus Kruut: viime ajaloolise susla koju! (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: teenetemärk Eesti tunnustajale Kultuur Nii see läks... Aja auk. Tänava lõpus asub südamevalu hotell Luulehetk – hetk luules Nädala plaat. Universumi põhiväärtused On aeg meenutada Habemega falsett Plaat, mis vajaks rohkem lehmakella Põnevam kui Drake Nad loodavad, et saavad sellest üle Joonistatud ajaraisk Sport Nool kandideerib EOK presidendiks Spordi lühiuudised 27.02 Postimees X-mängudel: Sildaru hirmutav, kuid vajalik kogemus Oslos Postimees X-mängudel: Sildaru kolmas meelisala olümpiaprogrammi ei mahu Blatteri järeltulija lubab FIFAs korra majja lüüa Rapla korvpalliklubi kõnnib rahaliselt noateral Tarbija Soodustused suurendavad tööga rahulolu AK On aeg meenutada Aja auk. Tänava lõpus asub südamevalu hotell Plaat, mis vajaks rohkem lehmakella Nädala plaat. Universumi põhiväärtused Põnevam kui Drake Habemega falsett Väike pood keldris Mugavus­pagulased tähistasid vabariigi aastapäeva Viimane veerg Enne ja pärast häälemurret Ununema kippuv mälu Arter Keelte tundmisest Roosiaia kuninganna sünnipäev Presidendiballi pärlid Ieva Ilves: naer ühendab meid (2) Nad tulid Eestile appi. Mis neist on saanud? (6) Mart Müürisepp: lolliks ei karda ma jääda Kogu perega valimiskarussellil (2) Baltimaade ühtsus Bauska moodi Tartu Ieva Ilves: naer ühendab meid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: teenetemärk Eesti tunnustajale

2 min lugemist
EV78: Jon Baldvin Hannibalsson saab teenetemärgi. FOTO: Peeter Langovits

Eesti Vabariigi 78. sünnipäeva künnisel andis president Lennart Meri Kadriorus taasiseseivunud Eestis esimest korda üle teenetemärgid eestlastele, kes kandsid aastaid meie riigi kestvust, ja välismaalastele, kes toetasid innukalt meie vabaduspüüdlusi. Varem oli ainsana Riigivapi ordeni pälvinud diplomaat Ernst Jaakson.

Taastades traditsiooni, mille okupatsioonide aeg katkestas, oli Meri veendunud, et riigi autasud on väärtustatud, kui nende väljaandmist hoolikalt enne kaalutakse. Riigivapi ordenite väärilised olid vabadusvõitlejad Heinrich Mark, Mart-Olav Niklus, Lagle Parek, Enn Sarv, Enn Tarto, Harald Tammur, Kaljo Villako ja Hilja Rüütli ning hulk kultuuritegelasi: meie suurkujud Jaan Kross, Kalju Lepik, Neeme Järvi, Ain Kaalep, Villem Raam, Hugo Lepnurm, Paul Saagpakk, Veljo Tormis, Roman Toi ja Juhan Peegel ning väärikad Johannes Kotkas, Ilmar Öpik, Harald Keres, Viktor Masing, Ferdinand Eisen, Aleksander Gavrilov, Rudolf Jalakas, Jüri-Rajur Liivak, Voldemar Miller ja Ants Viires. Kotkaristi sai Aleksander Einseln. Esimest korda tunnustati Maarjamaa Risti ordenitega seitset välismaalast. Nende seas endist Islandi välisministrit Jon Baldvin Hannibalssoni, kellele president Meri andis Maarjamaa Risti I klassi ordeni Kadriorus üle 4. märtsil 1996, kui ta käis koos abikaasaga Eestis.

Baltikumi taasiseseisvumise ristiisaks peetud Hannibalsson võttis tunnustust isiklikult. Kuigi Islandis kombekohaselt teiste riikide autasusid vastu ei võeta, tegi ta sel korral erandi, seda eelkõige austusest meie presidendi vastu. Juba 1990. aastal olid tollased välisministrid Meri ja Hannibalsson tihedas kontaktis. Islandlane asus jõuliselt toetama meie iseseisvumispüüdlusi. Tajudes täpselt Euroopas toimuvat ja Balti riikide taasiseseisvumishetke tähtsust, avas see erakordselt julge poliitik tee Moskva riigipöörde läbikukkumise järel taasisesisvunud Balti riikide rahvusvahelisele tunnustamisele.

Ajal, mil suurriigid ja naabridki kahtlesid või püüdsid Mihhail Gorbatšovi toetades vältida Nõukogude Liidu lagunemist, otsustas esitada kõigile väljakutse NATO liikmesriik Island, kes 22. augustil 1991 langetas ajaloolise otsuse ja tunnustas iseseisvunud Eestit esimesena maailmas. Juba 26. augustil allkirjastasid Reykjavíkis välisministrid Lennart Meri ja Jon Baldvin Hannibalsson riikide vahel diplomaatiliste suhete taaskehtestamise protokolli.

Seotud lood
    26.02.2016 29.02.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto