Sisukord
Arvamus
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (9) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (8) Erik Aru: kas faktidel on lootust? Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (5) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus Ene Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (1) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: NATO kapitulatsioon

2 min lugemist
Taavi Minnik. FOTO: Erik Prozes

2014. aasta Krimmi kriisi ajal kerkis küsimus, kas NATO on valmis Narva eest surema. Toona võttis NATO ette hulga samme, millega anti mõista, et Baltimaades ei lasta Ukraina stsenaariumitel korduda.

2015. aasta novembris tõusis seoses pingetega Türgi ja Venemaa suhetes, mis tipnes Vene ründelennuki allatulistamisega türklaste poolt, päevakorda küsimus, kas NATO on valmis kaitsma Türgit. Ehkki eksperdid korrutasid vene meedias, et Türgi on sattunud rahvusvahelisse isolatsiooni, asus NATO pärast mõningaid kõhklusi Türgit toetama, mh saadeti Türki sõjalennukeid ja Vahemere idaossa sõjalaevu, ühtlasi nõustus Hispaania pikendama Patriot-tüüpi õhutõrjekomplekside missiooni Süüria-Türgi piirialadel.

Nüüd on küsimus, kas NATO toetab Türgit, uuesti päevakorral. Põhjuseks, miks Türgi on valmis alustama maavägede operatsiooni Süürias, on kurdid. Kusjuures tuleb silmas pidada, et Türgi suhted pole kõigi kurdidega vaenulikud, vaid on näiteks Iraagi kurdidega sõbralikud. Türgi peamine vaenlane on Kurdistani Tööpartei, marksistlik terroriorganisatsioon (selleks on ta tunnistanud NATO, Euroopa Liit, Ühendriigid jt), keda toetavad erinevad Süüria kurdide rühmitused ja mis paiknevad Süüria-Türgi piirialadel ning kellel on Venemaa toetus ja kaitse. Kurdide kontrolli all olevad alad on põhimõtteliselt Türgi-vastaste rünnakute platsdarmiks.

Selles olukorras on mitu lääne tipp-poliitikut eesotsas Prantsusmaa presidendi François Hollande’i ning Luksemburgi välisministri Jean Asselborniga nüüd teatanud, et see, mis toimub Süüria-Türgi piiril, ei puutu NATOsse. Ehk teisisõnu on osa liikmesriikide juhte mõista andnud, et Aasias olevad julgeolekuohud ei puuduta allianssi. Selle peale võiks ju Recep Tayyip Erdoğan teatada, et julgeolekuohud, mis puudutavad Norrat või Eestit, ei puuduta Türgit. Loodud on ohtlik pretsedent. Kui NATO võib kõrvale hiilida oma kohustuste täitmisest Aasias, siis miks ei või ta seda teha tulevikus näiteks kuskil Euroopa perifeerias?

Ses mõttes on imetlusväärne Venemaa juhtide ausus, sest oma reaalseid kavatsusi ja eesmärke ei soovi keegi varjata. Peaminister Dmitri Medvedev teatas, et Venemaa on läänega uues külmas sõjas, kuna Venemaa juhid näevad olukorda tõepoolest nii, samas kui lääneriikide liidrid ei taha endale seda senini tunnistada. Vladimir Putin teatas juba 2005, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim katastroof, kuna tema ja ta lähikond mõtlevad tõepoolest nõnda ning peavad oma missiooniks eelmise kaotatud külma sõja tulemuste revideerimist ja 20. sajandi suurima katastroofiga kaasnenud tagajärgede likvideerimist. Uues vastasseisus on Venemaa juhtide üks eesmärke NATO ja Euroopa Liidu lagundamine, selle saavutamiseks pole tarvis teha midagi muud kui õõnestada nende liikmesriikide solidaarsust.

Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto