Sisukord
Kultuur
Postimees
27.02.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Jääkarude pidupäev Esikülg 27. veebruar Priiuse paraad (7) Paroolikaartide päevaliimiit väheneb veelgi Järelhüüdeid Eri Klasile Päästeameti juht: Menkov rikkus ametnikueetikat EASi raha säästab lipupäeval ronimisest (3) Eesti lühiuudised Mälumäng Postimees rikkus head ajakirjandustava Nii see läks... Toidupank katab supiköökide laua Majandus Naeratav härra Gaas Välismaa Obama üritab kurikuulsat vanglat sulgeda Kreeka ja Austria tüli süveneb Mässuline Boris Välismaa lühiuudised Kremli meedia ei jäta ühtki võimalust kasutamata (12) Arvamus Mässuline Boris Päeva karikatuur Priiuse paraad (7) Naeratav härra Gaas Juhtkiri: maestro lahkumine Intensiivselt unikaalne Marti Aavik: «aga Poska…» (2) Arvamusliider Madis-Ulf Regi: minu päevik 2016 (2) Margus Kruut: viime ajaloolise susla koju! (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: teenetemärk Eesti tunnustajale Marko Mihkelsoni essee: usutav unistus ühtsest Põhjalast (7) Kultuur Aja auk. Tänava lõpus asub südamevalu hotell Nädala plaat. Universumi põhiväärtused On aeg meenutada Habemega falsett Plaat, mis vajaks rohkem lehmakella Põnevam kui Drake Nad loodavad, et saavad sellest üle Joonistatud ajaraisk Ununema kippuv mälu Harper Lee mälestuseks: ainult õiglus on igavene (1) Sport Nool kandideerib EOK presidendiks Spordi lühiuudised 27.02 Postimees X-mängudel: Sildaru hirmutav, kuid vajalik kogemus Oslos Postimees X-mängudel: Sildaru kolmas meelisala olümpiaprogrammi ei mahu Blatteri järeltulija lubab FIFAs korra majja lüüa Rapla korvpalliklubi kõnnib rahaliselt noateral Tarbija Soodustused suurendavad tööga rahulolu AK On aeg meenutada Aja auk. Tänava lõpus asub südamevalu hotell Plaat, mis vajaks rohkem lehmakella Nädala plaat. Universumi põhiväärtused Põnevam kui Drake Habemega falsett Väike pood keldris Mugavus­pagulased tähistasid vabariigi aastapäeva Viimane veerg Enne ja pärast häälemurret Ununema kippuv mälu Marko Mihkelsoni essee: usutav unistus ühtsest Põhjalast (7) Leegion nimega Eco Arter Keelte tundmisest Roosiaia kuninganna sünnipäev Presidendiballi pärlid Ieva Ilves: naer ühendab meid (2) Nad tulid Eestile appi. Mis neist on saanud? (6) Mart Müürisepp: lolliks ei karda ma jääda Kogu perega valimiskarussellil (2) Baltimaade ühtsus Bauska moodi Tartu Ieva Ilves: naer ühendab meid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nad loodavad, et saavad sellest üle

2 min lugemist
Tom Perrotta «Allesjäänud» FOTO: Raamat

Tahtmata kuidagi lugupeetavat autorit pisendada ehk halvustada, hirmsasti tuletab meelde suurmeister Clifford D. Simaki surematuid teoseid. Nagu «Meie suur eesõu», «Nagu õieke väljal», «Libainimesed» ja «Härjapõlvlaste kaitseala». Eks päris algupärane olla lähe ka aina raskemaks ja, kui kellegagi seoses meenuvad vägevad nimed, peaks see ju kiitus olema.

Nii nagu Simakil, juhtub ka siin midagi ootamatut ja seletamatut. Pole loo rikkumine ära jutustada, sest juhtumisest on juttu kohe alguses: inimesed lihtsalt kaovad. Mitte ses salapoolitsa mõttes, et mustad rongad sõidavad öösiti ringi, haihtuvad, võetakse ära, vurr ja läinud. Enamik lihtsad inimesed, aga kuulsusi viskab sekka. Lihtne on kujutleda, milline magus irve võis härra kirjaniku näol olla, kui ta nonde nimekirja koostas. Ui, tahaks öelda, ehkki mõned liiga USA-kesksed, st pole kuuldudki, aga vaat ei ütle, kes.

Loomulikult segatakse, nagu ikka segastesse asjadesse, kohe jumalad. Iga usk tõlgendab omamoodi, iga usulahk veel omamoodi, iga usklik usub täpselt seda, mis pähe tuleb, või siis üldse mitte midagi. Hea küll, on ju lihtne jumala kaela veeretada: jumm tegi! Aga siit need tõlgendused alles algavad.

Et kas need üles võetud, ära näpatud kuulusid nüüd kurikuulsate õigete hulka? Või oli jummil nende püretust patuelust täieline siiber ees ja ta otsustas oma loomingut nuhelda innovaatiliselt ja täpselt, et vältida soovimatuid kadusid? Uputus oli ju tõhus, aga need veearved võtavad isegi taevastel hambad valutama.

Või – hoidku – seisab asja taga hoopis tegelane, keda mõningad rumalate nägudega salakavalad hõimud jumala kaksikvennaks peavad? Või on õigus puudekallistajatel, et memmekene Maa sülitab välja õelat inimtõugu, kes püüab ta mered tühjaks ja kallab õlilaigud asemele? See on omaette raevukas usulahk. Kelle puhul, kui mõni jälle tuleb plämaga, kuis inimsugu võiks vähendada, et loodust kaitsta, soovitaks endast alustada. Nojah sellega.

Lugu keerleb kärakakaupmehest linnapea ja tema perekonna ümber, teisi vahvaid väikelinna ameeriklasi lisaks. Üks püüab edasi elada, väidetavasti küll ei kestagi isegi kõige hullem lein üle aasta. Teine astub põrunud sekti, mis nimetab end Süüdlastest Mahajääjateks ning käib palumata inimeste südametunnistusele koputamas. Päris jube pilt, kujutage, et miilustate kellegagi kaunil kevadööl, väike surin üle ihu, ja kuskilt kargab välja kaks valget kogu, kes suitsetavad (mis on muidugi mõnus ajaviide) ja jõllitavad. Eba, nagu noorem rahvas kuskil ütlevat. Surin kaoks, püksi tuleks, rusikas rulluks. Mis te vahite, kui inimestel töö käsil? Sektide haige maailm on väga vahvalt kirja pandud, nagu ka lugu prohvetist, kes avastab endas võime leina endale võtta, sellega rahamasina käima tõmbab. Õnnetused tõmbavad ikka raipesööjaid ligi.

Palju teisi toredaid lugusid. Palju toredaid mõtisklusi ka. Kasvõi – tahtmata kuidagi tõlkijaga norida, tõlge on väga hea – võinuks ju ka tõlkida pealkirjaks «Ülejäägid» või lausa «Jäätmed» ja hullu sekti Süüdi Säilmed. Aga see on niisama vaimutsemine ja oma kehva inglise keelega eputamine.

FOTO: Raamat

Tom Perrotta «Allesjäänud»

Inglise keelest Peeter Villmann

Varrak

359 lk.

Seotud lood
26.02.2016 29.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto