R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kääriku spordibaasist sai kultuurimälestis

Jüri Saar
, reporter
Kääriku spordibaasist sai kultuurimälestis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vaade Kääriku spordibaasile, mis nüüd on riikliku kaitse all arhitektuurimälestis.
Vaade Kääriku spordibaasile, mis nüüd on riikliku kaitse all arhitektuurimälestis. Foto: SA Tehvandi Spordikeskus

Kääriku spordibaasi kaks hoonet on kultuuriministri käskkirjaga kuulutatud mälestiseks, sest tegemist on nii arhitektuurselt kui ka kultuurilooliselt tähtsate ehitistega.

SA Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis andis teada, et arhitektuurimälestiseks on kinnitatud Kääriku spordibaasi spordihoone (valminud 1970) ning toitlustus- ja õppehoone (valminud 1962).

Ametlik põhjendus kõlab, et need on nii arhitektuurselt kui ka kultuurilooliselt olulised ehitised.

Kääriku spordibaas iseloomustab Eesti arhitektuuriloos 1950. aastate lõpul toimunud muutust modernistliku, sõjajärgse Põhjamaade-mõjulise arhitektuurikeele poole. Need hooned on ühed esimesed ja ilmekamad orgaanilise arhitektuuri näited Eestis. Kompleksi arhitektid on Uno Tölpus ja Peeter Tarvas.

Kääriku spordibaas rajati juba 1947. aastal Kääriku talu valdustesse. Väidetavalt avastas vana talukoha Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan Fred Kudu, kelle initsiatiivil loodi algne spordibaas vanadesse taluhoonetesse. Spordibaasi on külastanud ka Soome president Urho Kaleva Kekkonen.

Kekkose rada ja Kekkose saun meenutavad siiani Hruštšovi sula aegset erakordset sündmust, kui Soome president käis Eestis suusatamas.

Eksperdihinnangu koostas muinsuskaitseameti ehitusmälestiste peainspektor Triin Talk, kes märkis, et peale seotuse Kekkose ja ülikooliga on tähtis, et hooned on säilinud autentsena, mida paljud nõukogudeaegsed hooned enam ei ole.

«Näiteks spordihoones on väga unikaalne lahendus, sisemine spordirada, mis moodustub, kui uksed avada,» lausus ta.

Hoonete kaitse alla võtmise tõuge tuli 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamise programmist, mille tulemusena oli kaitse alla võtmise ettepanekuid 114, kaitse alla on võetud seitse objekti.

Kääriku puhul eelnes põhjalik hindamine, kuid et aastal 2012 tehti seal remonti, hinnati mullu seda veel kord. Siis leiti, et algupärases olukorras pole säilinud ühiselamu, mis jääb nüüd mälestiste kaitsetsooni.

Karis ütles, et kaitse alla võtmist ei algatanud nemad, vaid muinsuskaitseamet.

Käärikuga on suured plaanid ja aastani 2020 on kavas teha investeeringuid umbes 12 miljoni euro eest. Ülikool on Kääriku haldamise Tehvandi spordikeskusele üle andnud.

Karis nimetas, et villaste sokkide hõngu peaks uuenduste tulemusel vähemaks jääma, sest arendatakse keskust, et see poleks pelgalt majutuse ja pidude koht. Vaja on muuta sisu.

Ehitatud on tenniseväljakud, kavas on korda teha muinsuskaitsealused hooned. Kergejõustikustaadion on plaanis ümber ehitada, rajada kunstmuruga jalgpalliväljak ja uus pallimängude hall. Ees on ka majutushoonete korrastamine.

Detailplaneering on kinnitatud, tehakse eel- ja arhitektuurseid projekte kogu keskusele, need peavad juulis valmis saama. «Siis hakkame ehitama,» ütles Karis. Rahastada on plaanis kultuuriministeeriumi kaudu.

Märksõnad
Tagasi üles