Sisukord
Juhtkiri
Postimees
26.02.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Päästeamet vallandab paraadi mõnitanud rühmapealiku Kuritegude arv Tallinnas vähenes kümnendiku võrra Pärnu uus bussijaam sai ehitusloa Õpetajate keskmine palk kerkis uude sajasse Läbimängud paberil Trikimootorratturit mälestati rehvide suitsedes Eesti lühiuudised Hüpokoera tuleb koolitada ilma temalt liigset kuulekust nõudmata Fantoomtöötaja Tallinna Sadamas (2) Suhkruhaigete laste elu hakkavad päästma koerad (1) Majandus Gaasituru osalised peavad Hanschmidti plaane liiga optimistlikuks Majanduse lühiuudised Riigikeele nõue silme alt ära - piinlik kinnimätsimine ja populism? (11) Välismaa Välismaa lühiuudised Elu Donetski rindelinnas: relvarahu siin ei kehti (4) Arvamus Mart Raudsaar: ajaloo ja prohveti õppetunnid (4) Taavi Minnik: NATO kapitulatsioon (8) Jarmo Mäkelä: NATO uks on Soomele kinni (2) Ilmar Raag: Venemaa ja meie inimesed (3) Päeva karikatuur Juhtkiri: põlistatud umbkeelsus Postimees 1913. aastal: Eesti laulu kaitseks Barbi Pilvre: soolise võrdõiguslikkuse põhiküsimus – hoolitsemine kui töö ja selle hind (12) Kultuur Loomingu Raamatukogu – täiesti unikaalne nähtus Sport City jõudis kaheksa hulka pääsemisele lähedale Spordi lühiuudised MM-pronksi võitnud Ilves: tahtnuks kirkamat medalit Südilt võidelnud Augsburgi kukutas üks õnnetu hetk Eesti koondise mängijad süüdistavad: treener töötas purjuspäi Ikka sama seis: Eesti jääb naabritele alla Kalev teab, kuidas Rocki vastu mängida Kõrgete sihtidega Cretu jätkab koondise eesotsas Tallinn Kuritegude arv Tallinnas vähenes kümnendiku võrra Infopuudus sunnib reisijaid Balti jaamas perroonilt perroonile jooksma (1) Tarbija Arezzo – võluv pärl Toscanas Kulinaarsed katsumused Calabrias (1) Tartu 350 iluuisutajat soovib võitu Kas Oudekki Loone tõukab Aadu Musta troonilt? (9) Kääriku spordibaasist sai kultuurimälestis Juuksurineiud tegid tublit tööd Toomas Erikson: papp on kodumasin, kes oskab rituaali (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: põlistatud umbkeelsus

2 min lugemist

Ükskõik millises Eestimaa paigas peab igapäevaseid asju saama ajada eesti keeles. See nõue kehtib riigi ja kohalike omavalitsuste ning nende allasutuste kohta. Samuti peab riigikeeles saama hakkama eraõiguslikes teenindusasutustes. Riik peab selleks tuge pakkuma, keelenõuetega jantimine aga annab põhimõtteliselt valesid signaale, tekitab väärarusaamu ning teadmatusest tingitud konflikte.

Mullu oktoobris jõustus uus ühistranspordiseadus, milles nõutakse, et taksoveo teenindajakaardi taotleja ning omaja peab oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Nõuded peaksid kehtima hakkama tänavu 1. aprillil. Narva taksojuhid on selle vastu protesti avaldanud ning lahked poliitikud riigikogus ongi hakanud nõudeid leevendama, lükates tähtaega edasi. Koalitsiooni ja opositsiooni vahel võib seejuures näha kohati mõõdukalt innukat konkurentsi.

Meeldivaid põhjendusi mitte pingutada võib ju alati välja pakkuda ning mõistagi on sellest võimalik lõigata poliitilist profiiti. Hea õigusloome tava ütleb aga, et seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, see ei tohi teenida kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. Praegusel juhul on avalik huvi määratletud keeleseadusega: kodanikul on õigus saada riigikeeles teenindust ja teenindajal kohustus seda pakkuda. Ning see on kehtinud juba ammuilma, enam kui 20 aastat.

Põhiseaduse järgi on Eesti riigikeel eesti keel. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi on see «üheks rahvusriigi põhimõtet väljendavaks põhiseaduse normiks, mille kaudu viib riik ellu preambulis toodud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade». Niipalju seadusest.

Agaratel poliitikutel tasuks meelde tuletada vana tarkust, et hädalisele tuleks anda pigem õng, mitte kala. Kõnealusel juhul tähendab see, et appi tuleks tulla keeleõppega, ja kui inimene juba õpib, anda talle aega. Keeleinspektsiooni kogemus näitab, et professionaalsed teenindajad, nende seas taksojuhid, on tegelikult vägagi varmad kehtestatud nõudeid täitma, ning keelekursustele end täiendama läksid paljud ka kõnealuse seadusemuudatuse selgudes.

Paraku ei kõnelda taksojuhtide puhul õieti enam kalastki, vaid juba valmis tehtud ja ette kantud kalapraest. Poliitilised mängud keelenõuetega võivad kokkuvõttes umbkeelsust osas piirkondades hoopis süvendada, hoiatavad keeleteadlased.

Kui leevendusepakkujad toovad esile majanduslikke argumente, nagu tööpuudus, siis tasub meenutada, et keeleoskus on alati muu hulgas konkurentsieelis, iseäranis sellises ametis nagu taksojuht. Kohalike omavalitsuste valimiste punktijahil ei tohi ohvriks tuua ühiskonna avalikku huvi ega kohelda alavääristavalt neid, kes täidavad seadust ning mõistavad keeleoskuse tähtsust.

Seotud lood
    25.02.2016 27.02.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto