Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (2) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (1) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (10) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (21) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: põlistatud umbkeelsus

2 min lugemist

Ükskõik millises Eestimaa paigas peab igapäevaseid asju saama ajada eesti keeles. See nõue kehtib riigi ja kohalike omavalitsuste ning nende allasutuste kohta. Samuti peab riigikeeles saama hakkama eraõiguslikes teenindusasutustes. Riik peab selleks tuge pakkuma, keelenõuetega jantimine aga annab põhimõtteliselt valesid signaale, tekitab väärarusaamu ning teadmatusest tingitud konflikte.

Mullu oktoobris jõustus uus ühistranspordiseadus, milles nõutakse, et taksoveo teenindajakaardi taotleja ning omaja peab oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Nõuded peaksid kehtima hakkama tänavu 1. aprillil. Narva taksojuhid on selle vastu protesti avaldanud ning lahked poliitikud riigikogus ongi hakanud nõudeid leevendama, lükates tähtaega edasi. Koalitsiooni ja opositsiooni vahel võib seejuures näha kohati mõõdukalt innukat konkurentsi.

Meeldivaid põhjendusi mitte pingutada võib ju alati välja pakkuda ning mõistagi on sellest võimalik lõigata poliitilist profiiti. Hea õigusloome tava ütleb aga, et seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, see ei tohi teenida kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. Praegusel juhul on avalik huvi määratletud keeleseadusega: kodanikul on õigus saada riigikeeles teenindust ja teenindajal kohustus seda pakkuda. Ning see on kehtinud juba ammuilma, enam kui 20 aastat.

Põhiseaduse järgi on Eesti riigikeel eesti keel. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi on see «üheks rahvusriigi põhimõtet väljendavaks põhiseaduse normiks, mille kaudu viib riik ellu preambulis toodud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade». Niipalju seadusest.

Agaratel poliitikutel tasuks meelde tuletada vana tarkust, et hädalisele tuleks anda pigem õng, mitte kala. Kõnealusel juhul tähendab see, et appi tuleks tulla keeleõppega, ja kui inimene juba õpib, anda talle aega. Keeleinspektsiooni kogemus näitab, et professionaalsed teenindajad, nende seas taksojuhid, on tegelikult vägagi varmad kehtestatud nõudeid täitma, ning keelekursustele end täiendama läksid paljud ka kõnealuse seadusemuudatuse selgudes.

Paraku ei kõnelda taksojuhtide puhul õieti enam kalastki, vaid juba valmis tehtud ja ette kantud kalapraest. Poliitilised mängud keelenõuetega võivad kokkuvõttes umbkeelsust osas piirkondades hoopis süvendada, hoiatavad keeleteadlased.

Kui leevendusepakkujad toovad esile majanduslikke argumente, nagu tööpuudus, siis tasub meenutada, et keeleoskus on alati muu hulgas konkurentsieelis, iseäranis sellises ametis nagu taksojuht. Kohalike omavalitsuste valimiste punktijahil ei tohi ohvriks tuua ühiskonna avalikku huvi ega kohelda alavääristavalt neid, kes täidavad seadust ning mõistavad keeleoskuse tähtsust.

Seotud lood
    15.02.2020 17.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto