Sisukord
Kultuur
Postimees
15.02.2020
Eesti Postimehel kaheksa kujundusauhinna kandidaati Eesti Rahva Muuseum muinsuskaitse alla (2) Kodu panti – rikkus paistab (5) Majandus Stockmann hakkab jalgu alla saama LHV päästis konkurendi aktsionärid plindrist Merko vähendab järsult dividende TS Laevad kavandab uue parvlaeva ostu, rahvas tahab silda (8) Välismaa Postimees Müncheni julgeolekukonverentsil: Vene rünnaku võimalust võetakse realistlikult (19) Renzi ja Di Maio lammutavad Itaalia valitsust (1) Aasias vahetati valentinipäevaõrnusi näomaski varjus Arvamus Juhtkiri: korralagedus taksonduses (2) Herman Kelomees: Kaja, nii ei saa rallit sõita! (8) Köidete kaupa vaimuvara Poliitilisest pärandist loobuja Ida-Aasia imemees Luba kartmatult kihutada (2) Kultuur Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) Sport Kas Evansi närv ja auto peavad vastu? Mart Soidro kolumn: vesine värk Oja ja Talihärm punktikohal Esimene Eesti mäesuusataja pääseb MK-sarja Saaremaa võrkpallurid teenisid matši täieliku tippklubiga Kliima Üheksa kliimamurrangut, mida tagasi pöörata ei saa (5) AK Soomeugrilase minapilt ja vallutaja pilk (2) Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) NÄDALA PLAAT: Lill ühes, nuga teises käes Aja auk. Laulame keha elektrilist Juurikas. Kiri Stenbocki majast Juurikas. Millest mõelda seksi ajal? Juurikas. Viimane veerg Arter Toomas Sulling: Osa soomlasi pidas seda häbiplekiks, et Soome inimene tuleb meile operatsioonile (7) Kuidas pimedad näeksid teatrit ja kurdid kuuleks laulupidu? Viimnepäev (2) Appi, huntide pealetung! Kas varsti lapsed neil hambus? (13) Roosa, pikajalgne Bob äratab südametunnistusi Antarktika 200 – värske peatükk Eesti mereajaloos ehk albatrossitiibadega suitsupääsukesed (1) Priit Pullerits: kus ja millega «Talve» film eksib? (5) Vastlasupp läheb aina rohelisemaks ja kergemaks (3) Pittsburgh – teras, ketšup ja Andy Warhol Otse silmapiirini ja siis paremale. Helsingi motomessist, ja mitte üksnes mootorratturitele Stiilne viis hulluks minna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Luulehetk – hetk luules

1 min lugemist

Mart Raud «Aastaringi haikuhetki»

Ei ole ilmad

su elu hellitajad –

uduski hinga.

Päike kui pähklituum

pilvede koores.

Torm, tule ja pure.

Märjad katused –

peeglid ootavad silmi

selgesse öösse.

Sügis lennutab

kollakirevaid lehti.

Kevad – liblikaid.

/ --- /

Urbade sõrmed

ootavad kevade kätt

teretussurveks.

Aprill graveerib

kasesalus gravüüre.

Mai on maalija.

Vaatan liblikaid –

lendu lipanud õied.

Maapagulased.

/ - - -/

Kiili tiibade

õhuõrnuke teras

kõliseb kõrkjail.

Siniallikul

kastsid sa vesivärvid

suviseks taevaks.

/----/

Suvine heldus –

Aedades kasvab õunu.

Ja inimesi.

Kevade sõnum:

Päike on eluküünal.

Me elame veel.

«LÕPETUSEKS – on meil õigus jätta endile unistus suurest imest ka luulesõnas. Niisugusest imest, mis inimliku vaimsuse, mõtte ja tunde jõu ülendab kõikide suurte asjade juhtivaks jõuks. Ükskõik kui ilmatu hulga aja pärast.» Nende sõnadega lõpetab Raudade kirjanduslikust dünastiast vanim, Mart Raud (1903–1980) viimseks jäänud luulekogu «Ärateeline» (1978). Eesti luulelukku astub ta 1919, esimene kogu «Kangastused» ilmub 1924. Ants Oras võtab valiku Raua luuletusi ka antoloogiasse «Arbujad» (1938). Luuletajana on Raud kirjutanud nii poeeme, valme kui ka epigramme, paistes silma sõnaleidlikkuse ja värsitehnilise ladususega.

Nagu paljud eesti luuletajad on Raudki viljelnud ülimalt nõudlikku jaapani värsivormi, haikut. Rauale andeomaselt  kohtuvad siin ühe hinge- ja pintslitõmbega fikseeritud looduse seisund ning puänteeriv üldistus.

Seotud lood
    14.02.2020 16.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto