Sisukord
Juhtkiri
Postimees
27.02.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Priiuse paraad (7) Jääkarude pidupäev Esikülg 27. veebruar Postimees rikkus head ajakirjandustava Paroolikaartide päevaliimiit väheneb veelgi Järelhüüdeid Eri Klasile Päästeameti juht: Menkov rikkus ametnikueetikat EASi raha säästab lipupäeval ronimisest (3) Eesti lühiuudised Nii see läks... Tagakülg In memoriam Eri Klas Majandus Naeratav härra Gaas Välismaa Obama üritab kurikuulsat vanglat sulgeda Kreeka ja Austria tüli süveneb Mässuline Boris Välismaa lühiuudised Kremli meedia ei jäta ühtki võimalust kasutamata (12) Arvamus Postimees 1996. aastal: asekantsler Elvo Priks esitas lahkumisavalduse Mässuline Boris Päeva karikatuur Priiuse paraad (7) Naeratav härra Gaas Juhtkiri: maestro lahkumine Intensiivselt unikaalne Marti Aavik: «aga Poska…» (2) Arvamusliider Madis-Ulf Regi: minu päevik 2016 (2) Margus Kruut: viime ajaloolise susla koju! (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: teenetemärk Eesti tunnustajale Kultuur Nii see läks... Aja auk. Tänava lõpus asub südamevalu hotell Luulehetk – hetk luules Nädala plaat. Universumi põhiväärtused On aeg meenutada Habemega falsett Plaat, mis vajaks rohkem lehmakella Põnevam kui Drake Nad loodavad, et saavad sellest üle Joonistatud ajaraisk Sport Nool kandideerib EOK presidendiks Spordi lühiuudised 27.02 Postimees X-mängudel: Sildaru hirmutav, kuid vajalik kogemus Oslos Postimees X-mängudel: Sildaru kolmas meelisala olümpiaprogrammi ei mahu Blatteri järeltulija lubab FIFAs korra majja lüüa Rapla korvpalliklubi kõnnib rahaliselt noateral Tarbija Soodustused suurendavad tööga rahulolu AK On aeg meenutada Aja auk. Tänava lõpus asub südamevalu hotell Plaat, mis vajaks rohkem lehmakella Nädala plaat. Universumi põhiväärtused Põnevam kui Drake Habemega falsett Väike pood keldris Mugavus­pagulased tähistasid vabariigi aastapäeva Viimane veerg Enne ja pärast häälemurret Ununema kippuv mälu Arter Keelte tundmisest Roosiaia kuninganna sünnipäev Presidendiballi pärlid Ieva Ilves: naer ühendab meid (2) Nad tulid Eestile appi. Mis neist on saanud? (6) Mart Müürisepp: lolliks ei karda ma jääda Kogu perega valimiskarussellil (2) Baltimaade ühtsus Bauska moodi Tartu Ieva Ilves: naer ühendab meid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: maestro lahkumine

2 min lugemist
Eri Klas oma 70. sünnipäevale pühendatud kontserdil. FOTO: Peeter Langovits

Muusika ümbritses Eri Klasi varaseimast lapsepõlvest peale ja saatis teda läbi kogu elu. 26. veebruar 2016 kirjutatakse ajalukku päevana, mil see muusika katkes. Eri Klas oli end juba oma eluajal ajalukku jäädvustanud suurima Eesti muusikuna läbi aegade.

Muusikalises mõttes võib Eri Klasi ristiisaks pidada legendaarset viiulivirtuoosi David Oistrahhi. Vähemalt Klas ise on tagantjärele meenutanud, et just Oistrahh oli see, kes soovitas tal viiulimängu asemel hakata tegelema koorijuhtimisega. Ilmselt tundis toona üks suur meister ära teise omasuguse juba selle varajases eas. Ning nagu me kõik nüüd teame, meister ei eksinud.

Eri Klasi võib täie õigusega nimetada Eesti kultuurisaadikuks rahvusvahelisel areenil, sest oma rohkem kui pool sajandit väldanud dirigendikarjääri jooksul juhatas ta umbes sadat sümfooniaorkestrit, esitades suuri sümfooniaid rohkem kui neljakümnes riigis. Nende orkestrite hulka kuulusid absoluutsed maailma tipud nii siin- kui ka sealpool ookeani, nagu näiteks Berliini Filharmoonikud, BBC Sümfooniaorkester ning Ameerika Ühendriikide nn suure viisiku hulka kuuluvad Clevelandi, Chicago ja Bostoni sümfooniaorkester. Ta viis ühtlasi maailma esmaesitluseni ühe 20. sajandi teise poole suurima helilooja Alfred Schnittke teosed «Concerto Grosso» ja «Peer Gynt».

Eri Klas polnud suur mitte ainult kunstnikuna, vaid ka inimesena. Tema kolleegid ja publik jäävad teda mäletama kui maestrot, kellest kiirgas elurõõmu. Oma töösse suhtus Klas armastusega ning see tunne oli suur ja siiras.

Ta avas paljude silmad, kõrvad ja südamed klassikalisele muusikale, seda nii staarist dirigendina poodiumil kui ka iga-aastase Birgitta festivali ühe alusepanija ja kunstilise juhina. Eri Klas oli ühtlasi sillaehitaja maade ja rahvaste vahel: ta polnud pelgalt eesti kultuuri tutvustaja maailmas, vaid ka maailmakultuuri tutvustaja Eestis. Suur oli Klas ka pedagoogina, nagu suurte meistrite puhul ikka, jäävad teda meenutama tänulikud õpilased, kellest nii mõnestki on juba omakorda meister saanud.

Üks Venemaa tuntumaid orkestrijuhte, Tšaikovski-nimelise Suure Sümfooniaorkestri peadirigent Vladimir Fedossejev ütles, et selliste suurte inimeste nagu Eri Klasi kaotus muudab kultuuri vaesemaks. Iirlastel on suurepärane ütlemine, mis raiutakse sageli ka hauakividele: «Surm jätab südamevalu, mida keegi ravida ei suuda, kuid armastus jätab mälestuse, mida keegi võtta ei suuda.» Tõepoolest – maestro Eri Klas on meie seast lahkunud, kuid mälestus temast ja ta elutööst elab edasi.

Seotud lood
26.02.2016 29.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto