Sisukord
Arvamus
Postimees
01.03.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Elatisvõlglaste suhtes hakkavad kehtima survemeetmed Seadus kaotab võimaluse arve eest tasu võtta Elukaaslase tütart vigastanud Egert jäi ilma poja hoolduse õigusest Tartu Ülikool ja Eesti Meedia alustavad koostööd Eesti lühiuudised Ukrainlasest arst kinnitab kanda Hiiumaal Suur fekaalipaanika osutus alusetuks Särgava: vangla ei paranda kedagi Tagakülg Esikülg 1. märts Majanduse lühiuudised Horoskoop Hiiumaa on saanud teisigi uusi arste Male Vanainimene peab palatit jagama ohtlike vaimuhaigetega (3) Majandus Valitsus arutab töökohtade loomise toetamist Ida-Virumaal Baltika sai mullu hiigelkahjumi Majanduse lühiuudised Eksperdid hindavad riigireformi kulgu ebarahuldavaks Tallink päästis börsifirmade tulemused Välismaa Trump ja Clinton tahavad platsi puhtaks lüüa Suurbritannias hakkas ilmuma uus päevaleht Välismaa lühiuudised Keir Giles: Süüria relvarahu Venemaa õppetunnid Arvamus Ene-Margit Tiit: Eesti haldusstruktuur peab muutuma lihtsamaks (2) Aimar Ventsel: Venemaa, kõige postmodernsem maa? Rauno Vinni: kummitav riigireform (7) Veebikommid Majanduse lühiuudised Juhtkiri: hooletu hooldus Postimees 1929. aastal: Rootsi saadiku külaskäik Sirje Niitra: kõikjal lokkav roppus (7) Kaire Uusen: on meil pruudi- või peiupõud? (13) Kultuur Pea-Oscari sai film pressist Sport Spordi lühiuudised Laskesuusakuninga viimane suur etteaste. Või kas ikka on viimane? Kenneth Raisma: nelja-aastaselt reket kaissu Edu mudel Rootsis: kultuuritreeneri abil mudast kõrgliigasse Tallinn Suur fekaalipaanika osutus alusetuks Tarbija Lisaseadmed osutusid telefonidest uuenduslikumaks Tartu Eesti Post ajab äärelinna posti järele Karlova sadam hakkab laienema Peipsiveere suurvallast asja ei saa (1) Kruusatänavaile jagub rohkem raha Katkikistud laste kogu eluks kummitama jäävad mälestused Näitus viib karlovlaste pere teise maailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Veebikommid

2 min lugemist

Vastukaja Riina Palu arvamusloole «Miks ei võiks riiklikus koolivõrgus rohkem paindlikkust olla?», PM Online 28.02.

Ilus tasakaalustatud lugu. Tõesti ei saa aru, miks minister Ligi vastandab teineteist täiendavaid koolivõrke ja üritab toimivat süsteemi lagundada.

Hans Pärnmaa

Erakool ei tegele kasumiga, nagu elektriäri. Ta korvab lihtsalt meie sotsiaal- ja haridussüsteemi puudujäägid tugisüsteemide osas. Riigi ülesanne on anda võrdsed võimalused hariduse kättesaamiseks kõigile lastele. Ometi ta ei tee seda. Või teeb seda nii vähesel määral, et sellest ei piisa nõrgemate laste arenguks.

Kui riik maksaks erivajaduste laste pearahaks 40% rohkem, nagu see on minu sõpruskoolis Šotimaal. Neil oleks liikumiseks oma invatransport, koolis omaette eraldatud osa, väiksemad klassid ja kõik muu säärane. Poleks meile nii suurel arvul erakoole tarvis. Praegu maksavad lapsevanemad riigi tegemata töö oma taskust kinni ning Ligi tahab neilt veel seitset nahka seljast koorida. Jättes nad tegevuskuludest ilma. Tegemist on koalitsioonikokkuleppega õpetajate palga tõstmises osas. Aaviksoo kaotas koolidest ära selleks tugiteenused. Nii et sama mäng jätkub.

Ärme ajame segi eliit- ja erakoole. Ligi hämab siin meelega, et lüüa Eesti lapsevanemad kahte lehte. Hariduslik kihistumine Eestis on kestnud nõukogude ajast saadik. Sellist ühtluskooli nagu Soomes meil pole. Ja seda ei tekita ka mingi järjekordne minister erakoole rahaliselt kägistades. Eliitkoolid on ja jäävad. Liialt palju nomenklatuuri ja eliidi lapsi käib selleks nendes koolides. Nagu nõukogude ajal. Ehk lõi pildi pisut selgemaks.

Ma ei saa ikkagi aru, miks riik karistab neid lapsevanemaid, kes hoolivad oma lastest? Kes panustavad kordades rohkem tavakoolide lastevanematest nii oma aega kui raha oma lastele sobiva õpi- ning kasvukeskkonna loomiseks. Riigi ülesanne on tagada ka tavakoolides head õppimise- ning laste kasvamise tingimused.

Lembit Jakobson

Kui erakool ei erine tavalisest koolist, siis miks üldse selline keerutamine ja vassimine nende ümber? Kes rahastama peab – riik või vanemad? Miks peaks lapsevanem panema lapse erakooli, kui kodu ligidal on ka tavaline kool, mida see era siis lastele paremat pakub, kui need koolid on võrdsed, mis mõte nendel siis üldse on?

Eliitkooli mõte on arusaadav, aga erakooli oma on küll hägusevõitu. Lapse hariduse vastu võtmine rajaneb põhiliselt kodusel kasvatusel, samas klassis, samalt õpetajalt saavad erinevad lapsed täiesti erineva tasemega teadmised – kõik taandub ikka lapse kasvatusele, on tal valmidus klassis kaasa mõtelda, on temas kohusetunnet täita kodused ülesanded, mida vähem on looduse poolt kaasa antud andekust, seda rohkem tuleb teha vanematel selgeks lapsele, et ainult tööga saab ta saavutada häid tulemusi.

Silja Valdner

Seotud lood
    29.02.2016 02.03.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto