Sisukord
Arvamus
Tänane leht
01.03.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Elatisvõlglaste suhtes hakkavad kehtima survemeetmed Seadus kaotab võimaluse arve eest tasu võtta Elukaaslase tütart vigastanud Egert jäi ilma poja hoolduse õigusest Tartu Ülikool ja Eesti Meedia alustavad koostööd Eesti lühiuudised Ukrainlasest arst kinnitab kanda Hiiumaal Suur fekaalipaanika osutus alusetuks Särgava: vangla ei paranda kedagi Tagakülg Esikülg 1. märts Majanduse lühiuudised Horoskoop Hiiumaa on saanud teisigi uusi arste Male Vanainimene peab palatit jagama ohtlike vaimuhaigetega (3) Majandus Valitsus arutab töökohtade loomise toetamist Ida-Virumaal Baltika sai mullu hiigelkahjumi Majanduse lühiuudised Eksperdid hindavad riigireformi kulgu ebarahuldavaks Tallink päästis börsifirmade tulemused Välismaa Trump ja Clinton tahavad platsi puhtaks lüüa Suurbritannias hakkas ilmuma uus päevaleht Välismaa lühiuudised Keir Giles: Süüria relvarahu Venemaa õppetunnid Arvamus Ene-Margit Tiit: Eesti haldusstruktuur peab muutuma lihtsamaks (2) Aimar Ventsel: Venemaa, kõige postmodernsem maa? Rauno Vinni: kummitav riigireform (7) Veebikommid Majanduse lühiuudised Juhtkiri: hooletu hooldus Postimees 1929. aastal: Rootsi saadiku külaskäik Sirje Niitra: kõikjal lokkav roppus (7) Kaire Uusen: on meil pruudi- või peiupõud? (13) Kultuur Pea-Oscari sai film pressist Sport Spordi lühiuudised Laskesuusakuninga viimane suur etteaste. Või kas ikka on viimane? Kenneth Raisma: nelja-aastaselt reket kaissu Edu mudel Rootsis: kultuuritreeneri abil mudast kõrgliigasse Tallinn Suur fekaalipaanika osutus alusetuks Tarbija Lisaseadmed osutusid telefonidest uuenduslikumaks Tartu Eesti Post ajab äärelinna posti järele Karlova sadam hakkab laienema Peipsiveere suurvallast asja ei saa (1) Kruusatänavaile jagub rohkem raha Katkikistud laste kogu eluks kummitama jäävad mälestused Näitus viib karlovlaste pere teise maailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ene-Margit Tiit: Eesti haldusstruktuur peab muutuma lihtsamaks

2 min lugemist
Statistikaameti peametoodik Ene-Margit Tiit. FOTO: Heiki Rebane / BNS

Eestis on viimase sajandi jooksul tehtud üsna mitu haldusreformi. Enamasti on nende eesmärk olnud halduskorralduse lihtsamaks, selgemaks ja loogilisemaks muutmine. Nii kaotati Eesti Vabariigi esimese haldusreformiga «lapivallad», st lahustükkidest koosnevad vallad, mis olid pärand mõisaajast. Linnade, alevite ja alevike puhul taotleti mõistlikke rahvaarvu piire – näiteks nõuti, et linnas oleks vähemalt 2000 elanikku, ja kui linn elanikke kaotas, siis kaotas ta ühtlasi linna staatuse. Eesti Vabariigi haldusreformide puhul püüti omavalitsuste soove arvestada, kuid alati pole see õnnestunud ja mõningad liitmised on tehtud kohustuslikus korras.

Tellijale Tellijale

Praeguseks Eestis kujunenud halduskorraldus on kõike muud kui lihtne ja selge: osa linnadest ei ole pärislinnad, vaid vallasisesed linnad, kusjuures see pole seotud linna elanike arvu ega linna tähtsusega – vallasisene on isegi ühe Eesti suurima maakonna, Ida-Virumaa keskus Jõhvi, sellest üle kümne korra väiksemad ääremaa linnakesed Mõisaküla ja Kallaste on aga pärislinnad. Linnade suurusevahemik on mitmesajakordne alates kaheksasaja elanikuga Mõisakülast kuni neljasaja tuhande elanikuga Tallinnani. Kohtla-Järve linn on tõeline «lapivallad», koosnedes mitmest eraldiseisvast tükist, nn linnajaost. Linnajagudest koosneb ka Tallinn, kuid siin on asi mõistuspärane: Tallinna linnajaod külgnevad üksteisega, nii et Tallinn on terviklik linn. Ka alevitega on asi huvitav: enamasti ühtivad alevid samanimelise vallaga, aga Vändras on kaks valda – alev-vald ja ilma alevita vald, mõlemad iseseisvad haldusüksused.

Nagu linnade, nii ka külade puhul on suuruse varieeruvus väga suur, küla elanike arvu väikseim võimalik väärtus on null – loenduse andmetel oli Eestis sada sellist küla, kus pole püsielanikke, lisaks leidub hulk ühe-kahe elanikuga külasid ja tagatipuks on kümmekond küla, kus on elanikke üle tuhande. Külade ja linnade-alevite vahepealsed asustusüksused on alevikud. Ekslikult on väidetud, et alevikud tekkisid nõukogude ajal. Vastupidi, ka alevik on Eestis sajanditevanune asulatüüp, mida on määratletud maapiirkonnas paikneva asulana, mille elanike peategevusala ei ole põllumajandus. Nõukogude ajast pärinevad aga mitmekorruseliste kortermajadega hoonestatud majandikeskused, samuti suvila- ja aianduskooperatiivid, nn väikekohad. Hoolimata asulate mitmekesisusest kuulub siiski iga Eestimaa punkt mingi linna või valla koosseisu.

29.02.2016 02.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto