Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
01.03.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Elatisvõlglaste suhtes hakkavad kehtima survemeetmed Seadus kaotab võimaluse arve eest tasu võtta Elukaaslase tütart vigastanud Egert jäi ilma poja hoolduse õigusest Tartu Ülikool ja Eesti Meedia alustavad koostööd Eesti lühiuudised Ukrainlasest arst kinnitab kanda Hiiumaal Suur fekaalipaanika osutus alusetuks Särgava: vangla ei paranda kedagi Tagakülg Esikülg 1. märts Majanduse lühiuudised Horoskoop Hiiumaa on saanud teisigi uusi arste Male Vanainimene peab palatit jagama ohtlike vaimuhaigetega (3) Majandus Valitsus arutab töökohtade loomise toetamist Ida-Virumaal Baltika sai mullu hiigelkahjumi Majanduse lühiuudised Eksperdid hindavad riigireformi kulgu ebarahuldavaks Tallink päästis börsifirmade tulemused Välismaa Trump ja Clinton tahavad platsi puhtaks lüüa Suurbritannias hakkas ilmuma uus päevaleht Välismaa lühiuudised Keir Giles: Süüria relvarahu Venemaa õppetunnid Arvamus Ene-Margit Tiit: Eesti haldusstruktuur peab muutuma lihtsamaks (2) Aimar Ventsel: Venemaa, kõige postmodernsem maa? Rauno Vinni: kummitav riigireform (7) Veebikommid Majanduse lühiuudised Juhtkiri: hooletu hooldus Postimees 1929. aastal: Rootsi saadiku külaskäik Sirje Niitra: kõikjal lokkav roppus (7) Kaire Uusen: on meil pruudi- või peiupõud? (13) Kultuur Pea-Oscari sai film pressist Sport Spordi lühiuudised Laskesuusakuninga viimane suur etteaste. Või kas ikka on viimane? Kenneth Raisma: nelja-aastaselt reket kaissu Edu mudel Rootsis: kultuuritreeneri abil mudast kõrgliigasse Tallinn Suur fekaalipaanika osutus alusetuks Tarbija Lisaseadmed osutusid telefonidest uuenduslikumaks Tartu Eesti Post ajab äärelinna posti järele Karlova sadam hakkab laienema Peipsiveere suurvallast asja ei saa (1) Kruusatänavaile jagub rohkem raha Katkikistud laste kogu eluks kummitama jäävad mälestused Näitus viib karlovlaste pere teise maailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: hooletu hooldus

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Ühel päeval jõuab see teema igaüheni. Siis, kui selgub, et keegi lähedane vajab vanuse või ka süveneva raske haiguse tõttu pidevat hoolt ja tuge. Niisuguseid inimesi on meie seas järjest enam, mis omakorda tähendab, et peame järjest tõsisemalt otsa vaatama väärikat eluõhtut puudutavate küsimuste ringile.

Tervena elatud aastate arv kasvab Eestis jõudsalt. Kui 2000. aastal sündinud mehe keskmine oodatav eluiga on statistikaameti andmetel 65,9 aastat, siis 2014. aastal sündinud mehel on see juba 72,3 aastat. Naistel vastavalt 76,3 ja 81,5 aastat. See iseenesest positiivne trend, mille poole riigi poliitikad püüdlevad, toob vältimatult kaasa vananeva ühiskonna ning sellega seotud mured. Kõnekas fakt: aastatel 2002–2012 kasvas eakate arv hooldekodudes  80 protsenti.

Võimalik, et kõige suurem probleem ongi probleemi kui niisuguse teadvustamine. Siin valitseb sõna otseses mõttes sügav veelahe. Inimesed, kel vaja lähedase eest hoolt kanda, tunnevad probleemi läbi ja lõhki. Alates kaasnevatest emotsionaalsetest aspektidest koha leidmiseni sobivas hooldekodus ja lõpetades sellega, kuidas tasuda kuni tuhande euroni küündivat kuutasu. Seevastu vahetu isikliku kogemuseta inimestele jääb hooldekodude teema, isegi kui eriala asjatundjad selle korraks avalikkuse fookusesse tõstavad, üpris kaugeks.

Tänases lehes kirjeldatud olukord, kus dementsed vanainimesed ja alkohoolikud satuvad hooldekodus ühte palatisse agressiivsete ja ohtlike skisofreenikutega, on karm sõnum tegelikust elust. Paraku on alust arvata, et siin näeme ainult üht jäämäe juhuslikult veepinnale kerkinud tippu. Mõistagi vajavad erinevate probleemidega inimesed erinevat tuge, kuid praegune süsteem ei suuda seda pakkuda. Muide, ka koalitsioonileping lubab kehtestada hooldekodu teenusele riikliku kvaliteediraamistiku ja jälgida sellest kinnipidamist. Kuidas siis sellega siis läheb? Kas paberil on kõik korras?

Võimuliit on lubanud toetada koduhoolduse arendamist, et erivajadustega inimesed tuleksid oma eluga ise toime. Koduhooldus on Euroopa Liidus olnud oluline teema, kuid Eestis saavad seda teenust lähiaastailgi vähesed inimesed.

Riigikontroll on hooldeasutuste ja õendusabi temaatikat käsitledes märkinud, et sotsiaalministeeriumis ei tea üks käsi, mida teine teeb. Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala doktorant Häli Tarum kirjutas mullu Postimehes, et valitsusel sisuliselt puudub visioon, kuhupoole eakate hoolekandega liigutakse, ning valdkonda panustatav euroraha ei kulu seetõttu otstarbekalt.

Mullu võttis hooldekodude teema mitme nurga alt jutuks õiguskantsler ning ilmselt tuleb kohendada nii õigusruumi kui ka süsteemi ennast. Kui palju vajame veel drastilisi lugusid ajakirjanduses, et midagi liiguks?

Seotud lood
    29.02.2016 02.03.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto