1996. aastal eelkõige talispordi tõmbenumbrina tuntud Östersundsis loodud jalgpalliklubi mängis aastaid tugevuselt kolmandas liigas, kuid esimest ja seni viimast korda leiti end 2011. aasta eel veel liigataseme võrra madalamalt. Madalseisust väljaronimiseks toodi meeskonna etteotsa endine Inglismaa jalgpallur Graham Potter ning koos klubi juhtidega leiti, et edu saavutamiseks tuleb midagi meeskonnas muuta – otsustati mõelda väljaspool kasti ja probleemile ei lähenetud mitte sportliku, vaid inimliku nurga alt. «Kui me ei tee mitte midagi muud peale jalgpalli, siis see muudab mängijad mugavaks. Kui sa tahad neid inimestena arendada, siis tuleb valida ebamugavaid kogemusi,» selgitas Potter intervjuus Daily Mailile.
Nii toodi klubi juurde Karin Wahlen, kelle ametinimetuseks sai üsna kummalise kõlaga «kultuuritreener». Wahleni eestvedamisel peeti 2012. aastal esimene nn kultuurikohtumine ja kuigi mängijad esialgu võõrastasid, ei löönud see klubi juhte rivist välja ja juba järgmisel aastal tuli klubi lagedale pöörase ideega: kõik meeskonna mängijad ja klubi töötajad peavad üles astuma teatrietenduses! Samal aastal alustati ka raamatuklubiga, 2014. aastal korraldati kunstiprojekt ning eelmisel aastal astuti väikese linnakese teatris üles ambitsioonika balletietendusega «Luikede järv».