Milder: võiks tulla hea aasta

Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder. FOTO: Peeter Langovits

Eelmisel aastal suure kahjumi saanud rõivakaubandusettevõtte Baltika juht Meelis Milder ütles Postimehele antud kirjalikus intervjuus, et kuna suuremad riskid on nüüd ära juhitud, võiks käesolev aasta tulla ettevõttele hea.

Baltika eelmise aasta kahjum oli 6,4 miljonit eurot. Sellele vaatamata loen ma teie esmaspäeval saadetud pressiteatest, et olete tulemustega üsna rahul.

Kõigepealt täpsustame, et peamine osa 2015. aasta kahjumist oli seotud Venemaa jaeturult väljumisega ja sellel saab olema järgnevatel perioodidel pigem positiivne mõju. Aga eks me proovime ka ebaõnnestunud aasta puhul midagi positiivset leida.

Kahjuks oli juba aasta esimeste kuude jooksul välja kujunenud meie poolt mittemõjutatav negatiivne majandusfaktorite kombinatsioon: 2014. aasta teises pooles järsult halvenenud euro kurss dollari suhtes, mis mõjutab meie sisseostumarginaali (ja selleks ajaks olid 2015. aasta esimese poolaasta kollektsioonide USA dollari põhised hankelepingud juba sõlmitud), rubla kursi järsk kukkumine 2014. aasta lõpus ning selle mõju rublaturgude majanduskeskkonna järsule halvenemisele negatiivse mõjuga nii meie oma Vene jaeturule kui ka meie äripartnerite tegevusele. Tulemuseks oodatav suur kahjum Vene jaemüügist ning lisaks liigsed kaubavarud partnerite tellitud, kuid välja võtmata tellimustest.

Selle teadmisega asusime aprillist probleeme lahendama. Tulemuseks paranenud sisseostumarginaal alates septembrist, väga agressiivsete allahindluste abil läbi müüdud liigsed kaubavarud aasta lõpuks, turustus- ja juhtimiskulude oluline vähendamine aasta teises pooles (nt peaettevõttes töötajate arv 10 protsenti väiksem) ning Vene jaeorganisatsioonis läbi viidud saneerimine (kahjumlike poodide sulgemine, tegevuskulude vähendamine jms), mis võimaldas 2016. aasta alguses alustada edukalt läbirääkimisi Vene ettevõtete müümiseks.

Arvan kokkuvõttes, et kasutasime keerulist aastat päris hästi oma ärimudeli parandamiseks. Kuid siiski, kahjum jääb kahjumiks, ja loomulikult on juhtkonnapoolne hinnang ettevõtte tulemusele mitterahuldav.

Vaatan, et viimase kümne aasta jooksul on Baltika kahjumiga lõpetanud tervelt kuuel. Kas seda liiga palju ei ole?

Võiksin ju viidata meie 87 aasta pikkusele üldiselt edukale ajaloole…

Igal kahjumiga lõppenud aastal on oma põhjused. Aastatel 2008–2011 läbisime majanduskriisi, 2014. aastal lõpetasime iseseisva opereerimise Ukraina turul ja 2015. aastal Venemaal, ning ja mitte selle pärast, et ei oleks lihtsalt hakkama saanud, vaid seepärast, et ühes neist riikidest algas (kodu)sõda ja teises järsk majanduslangus – teine kümne aasta sees.

Mida ootate algavalt aastalt? Jaanuari numbrid näitavad, et aasta alguses on müük läinud üsna kehvasti.

Oleme oma ärimudeli suuremad (ja meist mittesõltuvad) riskid eelmistel aastatel ära juhtinud. Sel aastal opereerime oma poodidega alati kasumlikul Balti turul, kus hoiame suuruselt neljandat-viiendat kohta ja näeme teatud võimalusi jätkuvaks kasvuks, aga eeskätt kasumi suurendamiseks. Hulgi- ja frantsiisimüügid kasvavad. Varud on parema kontrolli all. Peaettevõtte tegevuskulud vähenevad. Võiks tulla hea aasta.

Olete korduvalt öelnud, et te ei pea H&Mi Baltika konkurendiks. Siiski kasvatas Zara oma müüki Balti riikides 18 protsenti ja H&M Eestis 36 protsenti. Miks on nii, et nemad suudavad müüa, teie aga mitte?

Mul ei ole käepärast Zara müüke, aga Apranga, kes müüb Balti riikides neid frantsiisilepingu alusel ning on Balti riikide suurim moe jaemüüja, kasvatas eelmisel aastal müüke Balti turul kaheksa protsenti ja pinda seitse protsenti. Meie kasvasime ühe protsendi võrra ja pinda kasvatasime kolm protsenti, seega kasv ruutmeetri kohta on küllaltki sarnane.

Vahe on selles, et meie brändiportfelli võimalused Balti turul jätkuvalt kasvada on võrreldes Aprangaga mõnevõrra piiratumad. Sama puudutab ka H&Mi. Kuna nad on alles turule tulnud ning on – tõsi küll, oluliselt kahanevas tempos – hakanud uusi pindu avama, siis on ka nende kasvutempod esialgu hoopis teised.

Baltika netovara on lähenemas taas 50 protsendile aktsiakapitalist, nagu see oli mõned aastad tagasi. Kas see tähendab, et olete sunnitud taas investorite käest lisaraha küsima?

Oluliselt mõjutas meie omakapitali vähenemist eelmise aasta lõpus tehtud Vene turuga seotud varade mitterahaline mahakandmine ja teised provisjonid. Tegime seda selleks, et järgnevatel aastatel meie tulemusi senini kõige enam negatiivselt mõjutanud turult tulevikus kahjumeid vältida.

Seotud lood
01.03.2016 03.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto