Sisukord
Arvamus
Tänane leht
02.03.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Tervis vedas bussijuhti sõidu ajal alt Eesti lühiuudised Keskerakonna Tallinna nõukogu määras Põhja-Tallinna juhid Katsetatakse mobiilseid kiiruskaameraid Uued kaamerad aitavad kuritegusid avastada Esimesed elatisvõlajuhtumid jõuavad kohtusse tänavu Riik kavatseb pitsitada rongavanemaid veelgi (1) Riigi löökplaan teeks kõigist lastest ujujad (2) Ratase ja Simsoni kohad valikukeerises Majandus Milder: võiks tulla hea aasta (1) Kindlustunnet jagub Baltimaades enim eestlastel Riik, kus sisseränne ei ole probleem vaid lahendus (2) Majanduse lühiuudised Tööandjad: välistööjõu Eestisse toomine on hädavajalik (12) Välismaa Välismaa lühiuudised «Džungel» kaob, migrandid mitte Donbassi elu: lootus kustub, usk kaob, armastus hingitseb Arvamus Dagmar Lamp: seks ja Tallinn ehk deitimise võimalikkusest (10) Postimees 1936. aastal: kirjanik O.Lutsu vanemate kuldpulm Juhtkiri: õpetame kõik lapsed päriselt ujuma Marek Strandberg: Rohkem fosforit! Kas see ikka on hea? (4) Jüri Vendik: Vene ühiskonnas on midagi, mis sunnib teda vahetama vabadust ja eneseväärikust irratsionaalsuse vastu Lugejate kirjad: Eesti aitajate unustamisest, rahva esindamisest Erkki Bahovski: sõjast ja venelaste meelsusest rääkimine Eesti stabiilsust ei taga (3) Kultuur Ühenäolise ja Mitmepalgelise ajatu värssduell Sport Flora võitis Superkarika Spordi lühiuudised Toetushäälte leidmisega kimpus Võrno võitleb konkurentide ja ajakirjandusega (5) Neli kullajanust, kolm musta hobust, kolm visa võitlejat Reinar Halliku kurnav reis lõppes õnnelikult Noorus ja kogemus ühise eesmärgi eest Tallinn Keskerakonna Tallinna nõukogu määras Põhja-Tallinna juhid Tallinna lühiuudised Tarbija Dieet aitab leevendada autisti vaevusi (1) Tartu Klimatoloogid niipea suurt kevadet ei luba Elektriteater peab sünnipäeva Näituse-Vaksali ristmik saab foorid (2) Kivikatus maha, plekk-katus asemele. Kas vanalinnas nii sobib? Jaan Vaiksaar: Exceli tabelid ja looritatud sotsiaalsus Imbi Rego: keda aitab 56 miljonit eurot? (1) Mehed võtsid ideest rõõmuga kinni Meeskunstnikud üllatavad naisi maalitud lilledega Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: õpetame kõik lapsed päriselt ujuma

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Uue plaani tarbeks kõik Eesti lapsed ujuma õpetada peaks riik kindlasti raha leidma. Ka praegu on koolides ujumise algõpetus, ent enamik lastest selle käigus ujuma ei õpi, sest tunde on vajalikust umbes poole vähem. Kõigis koolides ujumist tegelikult õpetatud polegi. Asja tõsiselt kätte võtmine on mitmest küljest kiiduväärne.

Kasu, mis sellest sünniks, on loodetavasti uppumissurmade arvu vähenemine tulevikus, ent mitte ainult see. Teame, et tänapäeva lapsed liiguvad vähem, kui tervisele hea on. Igati mõistlik on avada kõigile lastele tee ühe suurepärase liikumisviisi juurde. Mõelge oma lapsepõlvele. Tikutulega võib otsida inimest, kellele vees ei meeldi, kes vähemalt lapsena vees möllata ei armastanud, külmadel kuudel mere või järve äärde pääsemisest ei unistanud. Ujuma tuleb aga õppida. Kui oskus käes, on kogu eluks valikus suurepärane (rahva)sport, lõõgastumise ja vaba aja veetmise viis. Ujumine arendab lihaskonda, kasvatab kopsumahtu, parandab rühti.

Omal ajal oli tervete põlvkondade imetlusobjekt tosina Tarzani-filmi nimiosatäitja Johnny Weissmüller, kes enne näitlejaks hakkamist oli 1920ndatel võitnud mitu olümpiakulda ujumises. Weissmülleri Tarzani-filme vaatasid lastena veel praegused keskeale lähenejadki. Filmi-Tarzani ujumisoskuse jäljendamine oli aga 1980ndatel ja 1990ndatelgi külmal aastaajal pehmelt öeldes keeruline, sest siseujulaid oli üldse väga vähe ning vaid väga üksikutes koolides leidus basseine, needki üpris väikesed. Nüüd on Eestis siseujulaid arvestataval määral ning oleks vaid loomulik, kui me loodud võimalused just niimoodi ära kasutame, et õpetame kõik Eesti lapsed korralikult ujuma.

Nüüd kurvemate asjaolude juurde. Igal eriti soojal suvel on meil tragöödiaid hoopis rohkem, kui olema peaks. Lehelugudes imestatakse üha uuesti, miks see nii on, püütakse leida selgitusi ja leitaksegi – nii tõepäraseid kui ka mitte eriti tarku. Seletused üksi ei muuda aga maailma. On ka tarvis midagi arukat ette võtta. Kuigi veerandsajandi jooksul on uppumissurmade arv vähenenud, on see meil ikka suurem, kui olla võiks. Veendumaks, et veekogude lähedalgi saab elada ja ellu jääda, pruugib vaid võrrelda Eesti kurbi arve hõimuvellede soomlaste omadega. Miskipärast on nii, et ehkki mitmesaja tuhande järve ja saare maal elavad soomlased sõidavad eestlastest hoopis rohkem paatidega ja küllap ahvatleb vesi neid vähemalt sama palju kui meid, on seal uppumisi selgelt vähem. Põhjusi tuleb otsida harjumustest, veekogude ääres käitumise kultuurist ja küllap ka oskustest. Eesti liigpaljusid uppumissurmasid ei saa kindlasti seletada ainult kehva ujumisoskusega. Väga sageli on mängus alkohol ning ka lihtsalt hooletus ja mõtlematus. Siiski on usutav, et korralik ujumisoskus oleks päästnud nii mõnegi neist, kes vees elu kaotanud.

Seotud lood
01.03.2016 03.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto