E, 23.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: Trumpi ja Clintoni läbitud tuleproov

Juhtkiri: Trumpi ja Clintoni läbitud tuleproov
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Foto: DSK/AFP

Sellel nädalal oli Ameerika Ühendriikides nn superteisipäev ehk valijad andsid eelistuse oma partei kandidaatidele 12 osariigis ning Samoas. Jõujooned superriigi presidendivalimistel läksid tänu sellele tunduvalt selgemaks. Karussellilt on juba enne seda pudenenud vabariiklane Jeb Bush, keda paljud pidasid valimiskampaania algusjärgus partei favoriidiks. Ja ka valimiste favoriidiks, kuna oletati, et valijatel tekib võrdlusmoment tema vanema venna George W. Bushiga, kelle foonil tundub Jeb igati mõistlik.

Kuid läks teisiti ja Jeb Bushist kujunes vabariiklaste valimisvõitluses liidriohjad haaranud ekstsentrilise miljardäri Donald Trumpi poksikott. Enne superteisipäeva oli Trumpi kontos juba kolm järjestikust võitu, mille põhjal ei võinud siiski kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Trumpi tuleprooviks kujunesid superteisipäeva valimised nn purpursetes osariikides ehk osariikides, kus valijatel traditsiooniliselt kindel eelistus puudub ning vahel naeratab õnn ja valijate eelistus vabariiklasele, vahel demokraadile.

Kaalukeeleks olevate osariikide valimistulemuste põhjal võib järeldada, kui tugev on üks või teine kandidaat ja kui suur on tema potentsiaal demokraadi-vabariiklase lõpuheitluses. Trumpi mäekõrgune edu liberaalses Massachusettsis näitab, et tal on valijate hulgas lööki väga erinevates regioonides. Kokku edestas Trump konkurente seitsmes osariigis 11st.

Demokraatidest kogus enda selja taha sama tulemuse – seitse osariiki 11st –Hillary Clinton. Clinton oli edukas mh Georgia, Texase, Massachusettsi ja Virginia osariigis, mis annavad rahvaarvult suurte osariikidena rohkem eelvalimiste delegaate. See on aidanud hajutada kahtlusi Clintoni edukuse kohta oma partei kandidaadina, kuna enne seda võis näida, et võrdlemisi tundmatu Vermonti senaator Bernie Sanders on talle väärilise väljakutse esitanud. Ehkki Sandersit peetakse endiselt autsaideriks, õnnestus tal võita rõhuvalt valge elanikkonnaga osariikides, nagu Vermont, Minnesota ja Colorado ning üllatuslikult ka Oklahomas, kus Hillary Clinton oli veel 2008. aasta eelvalimistel Barack Obama üle suure võidu võtnud.

Clintoni edu mustanahaliste hulgas on mõru pill Sandersile, kelle «sotsialistlik revolutsioon» pole suutnud nn valgetest osariikidest ja ülikoolilinnakutest kaugemale edeneda.

Hillary Clinton, nagu ka tema abikaasa Bill omal ajal, naudib väga kõrget toetusprotsenti mustanahaliste ameeriklaste hulgas, selle kindlustamiseks on ta end põhimõtteliselt Obama kursi järgijaks kuulutanud ning ka praegune president ise on oma eelistuse andnud Clintonile. Clintoni edu mustanahaliste hulgas on mõru pill Sandersile, kelle «sotsialistlik revolutsioon» pole suutnud nn valgetest osariikidest ja ülikoolilinnakutest kaugemale edeneda.

Eelvalimised pole läbi, kuna oma sõna pole veel öelnud 40 osariigi ja territooriumi elanikud, kuid sellegipoolest võib öelda, et vabariiklane Trump ja demokraat Clinton on astunud suure sammu edasi saamaks oma partei presidendikandidaadiks.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Tarbija
Tartu Postimees
Tagasi üles