T, 24.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tuulepargid häirivad kaitseväe õhuseireradari pilti

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Tuulepargid häirivad kaitseväe õhuseireradari pilti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nelja Energia tuulepark Paldiskis.
Nelja Energia tuulepark Paldiskis. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitseministeerium on jätnud kooskõlastamata mitme Eestisse plaanitava tuulepargi planeeringud, kuna tuulikute labad segavad õhuseireradari pilti. Ministeeriumi hinnangul oleks riigikaitse seisukohast kõige sobivamad kohad tuulepargi arendamiseks Pärnu- ja Viljandimaa.

Kõige probleemsemad piirkonnad on kaitseväe radarite jaoks piirialadele ning radaritele suhteliselt lähedale plaanitavad tuulepargid.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang tunnistas Postimehele, et kaitseväel on esinenud olemasolevate tuuleparkidega probleeme.

«Tuuleparkide puhul on probleemiks rajatavate tuulikute kõrgus, mistõttu võivad need hakata häirima õhuseireradarite tööd. Tuulikud segavad radarite tööd kahel moel. Esiteks tekitavad tuulikute pöörlevad labad radarile valesihtmärke. Radar tuvastab pöörlevad labad õhusõidukitena ning hakkab arvutama nende «õhusõidukite» tulevast asukohta, koormates sellega radarit asjatu tööga. Teiseks tekib tuulegeneraatorite pöörlevate labade taha radari jaoks pime ala, milles toimuvat lennutegevust ei oleks enam näha,» selgitas Sang.

Mida lähemal on tuulik radarile, seda madalam tohib tuulik olla, ilma et hakkaks radaripilti segama.

Õhuväe radarid on ainsad, mis näevad Eesti piirialadel rahvusvahelises õhuruumis ilma transponderita lendavaid Vene sõjalennukeid. Tsiviillennunduses kasutatavatele radaritele on transpondrita lendavad lennukid nähtamatud. Õhuväe õhuseiresüsteem on osa NATO integreeritud õhukaitse süsteemist NATIENADS, mis näitab õhupilti NATO liitlastele. Seega ei ole häired radaripildis mitte üksnes Eesti, vaid kogu NATO probleem.

Sang märkis, et tuulepargid ei ole Euroopa mõttes unikaalne probleem, sama probleemiga tegelevad ka näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Taani ja Soome. Probleemi leevendab tuulegeneraatori labade peegelduse vähendamine, kuid see ei lahenda pimeala tekkimise probleemi. Radarite pimeala küsimust saab lahendada vaid radarite ja tuuleparkide omavahelise paigutuse kaudu.

Mujal maailmas on arendajad maksnud kinni täiendavate radaripostide rajamise, katmaks pimealasid radaripildiga. See variant on samas väga kulukas ning seadused seda Eestis ei võimalda. Samuti ei lahenda hüpoteetiline täiendav radar erinevatel tehnilistel põhjustel Ida-Virumaale püstitavate tuulikute probleemi.

«Õhuväe eksperdid on välja arvutanud võimalikud tuulikute maksimaalsed kõrgused vastavalt piirkonna kaugusele radarist. Kuna tegemist ei ole avaliku teabega, ei saa kaitseministeerium neid andmeid laiemale üldsusele avalikustada,» rääkis Sang.

Ta lisas, et põhjendatud huvi korral saavad näiteks arendajad, kohalike omavalitsuste esindajad ja teised nende materjalidega tutvuda kaitseministeeriumis.

Kaitseministeerium on viimastel nädalatel tutvustanud tuuleparkidega seotud probleeme riigikogu majandus-, keskkonna- ja riigikaitsekomisjonis ning valitsuse julgeolekukomisjonis.

Keskkonnakomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Rainer Vakra sõnul tuleb leida probleemile lahendus ministeeriumite ja tuuleparkide arendajate koostöös.

«Kõrgel paiknevad tuulikud segavad kaitseväe radarite tööd ja kahjustavad radaripilti, mistõttu on mõistlik, et kaitseministeerium peab kooskõlastama kõik tuuleparkide rajamist puudutavad planeeringud. Paraku välistavad tänased reeglid igasugused arendajate ja ministeeriumi kokkulepped, mistõttu ütleb riik suuremale osale planeeringutest ei,» selgitas Vakra.

Tema sõnul tuleb leida olukorrale paindlik lahendus, mis arvestab nii riigikaitse huvidega, kuid lubab Eestis ka tulevikus tuulikuid ehitada ja tuuleenergiat kasutada. «Vajadusel tuleks leida võimalus asendada olemasolevad piirangutega kinnistud tuuleparkideks sobivate kinnistutega,» leidis Vakra.

Keskkonnakomisjon arutas tuuleparkide ehitamise küsimust koos kaitseministeeriumi, majandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja Tuuletehnoloogia Liidu esindajatega jaanuari lõpus.

«Komisjoni istungil leiti üksmeelselt, et energiatuulikute ehitamine ja kasutamine energia tootmiseks on Eestis ka edaspidi hädavajalik, aga seda ei tohi teha riigikaitset ohtu seades,» sõnas Vakra.

Komisjon otsustas konsensuslikult, et kaitseministeeriumil tuleb kutsuda kokku ministeeriumide ja arendajate töörühm, mille ülesanne on otsida probleemile lahendusi.

Andres Sanga sõnul peaks tuuleparkide töörühma võimaliku kokkukutsumise otsustama valitsus oma kabinetinõupidamisel.

«Kui selline otsus peaks langema, siis eeldatavalt kaastakse selle töösse erinevad huvitatud osalised: eri riigiasutused ja tuuleparkide arendajaid koondavad liidud. Praegu töötavadki kaitseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud eesmärgiga viia tuuleparkide planeerimise piirangute teema arutamiseks valitsuse kabinetinõupidamisele,» rääkis Vakra.

Kaitseministeeriumile paneb kohustuse osaleda tuuleparkide planeerimises möödunud suvest kehtivad planeerimisseadus ja ehitusseadustik. Seaduse järgi peab kaitseministeerium üle vaatama kõik planeeringud ja ehitusprojektid, millel võib olla mõju riigikaitselistele ehitistele, ning peab keelduma plaanide kooskõlastamisest, kui planeeringu tõttu väheneb riigikaitselise ehitise töövõime.

Arendajatel on töös mitu plaani uute tuuleparkide rajamiseks ja olemasolevate laiendamiseks. Näiteks Tuuletehnoloogia Liit soovib rajada Ida-Virumaale tuuletööstuse keskuse. Nelja Energia kavandab suurt tuuleparki Lääne-Eestisse Hiiumaa ranniku lähedale. Saare Wind Energy plaanib Saaremaa lääneranniku lähedale saja tuulikuga meretuuleparki.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Tarbija
Tartu Postimees
Tagasi üles