Sisukord
Ettevõtlus
Postimees
04.03.2016
Eesti Mälumäng Riik pulkadeks lahti ja paremini kokku tagasi (19) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Harvendus «proffide» leeris (6) Tagakülg Kapo pidas kinni Eesti Raudtee töötaja Prokuratuur uurib Botnica ostu Moldova piiripolitsei palus Eerik-Niiles Krossilt vabandust Eesti lühiuudised Savisaar sai ultramoodsa ratastooli Maasturiga läbi teedeta Tšuktšimaa (2) Riikliku lepitaja leidmise epopöa jõudis valitsusse Majandus Põgus pilguheit Ungari startup-tehnoloogia maailma: Uber keelu all, kuid tuli hõõgub tuha all Roubini: maailma majanduses on seitse riskiallikat Majanduse lühiuudised Põlevkivitöösturid kiidavad ressursitasude alandamist (2) Välismaa Savtšenko võib järgneda Kohvrile Välismaa lühiuudised Ukraina ajakirjanik pääses vabadusse Arvamus Indrek Kuus: Odini sõdalased võiksid käia hoopis rongaisadelt raha sisse nõudmas (20) Hannes Luts: kas innovatsiooni edendamine või pigem sihitu tõmblemine? Toomas Tamsar: meie kolm enesepettust (10) Lugejate kirjad Juhtkiri: Riigireform: jää on hakanud liikuma (10) Kristel Trell: toome salongid tagasi Päeva karikatuur Postimees 1991. aastal: referendumi tulemused on olulised ka Nõukogude Liidule Kultuur Indrek Hargla uurib tuhat aastat tagasi toime pandud mõrvu Muusika ja elu vangid Sport Spordi lühiuudised Fourcade tõi Prantsusmaale kulla Kontaveit alistas kuulsa slovakitari Mitmevõistlejate uus põlvkond tõstab pead Poliitilised kokkulepped, soosikud ja võimalik üllatus (1) Kadri Kivine: noortespordi rahastamise keerdkäigud Tallinnas Martin Loo võitleb üksi kogu maailma vastu Tallinn Savisaar sai ultramoodsa ratastooli Tarbija Kas ajakirjandus kaotas Vietnami sõja? Newseum mõtestab ajalugu ja ajakirjanikke Ökohostel mitte üksnes nime poolest, vaid ka tegudes Tartu Võitlus kadunud tänavate eest jätkub Ülikool võitleb tudengite Eestisse jäämise nimel Karastunum Tammeka tahab astuda sammu edasi Minek! ERM hakkab homme kolima Tartu noormees näitas inglise keeles tugevat taset Lõiked paberis loovad uusi maailmu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Põgus pilguheit Ungari startup-tehnoloogia maailma: Uber keelu all, kuid tuli hõõgub tuha all

4 min lugemist
Budapestis nõudsid taksojuhid Uberi keelustamist. Pika protesti järel otsustas Ungari valitsus Uberi tegutsemist mitte keelata, kuid Uberi juhid peavad täitma täpselt samu nõudeid mis tavataksojuhid. FOTO: AFP / Scanpix

Euroopa südames paikneva Ungari ambitsioonid oma majanduse uuendamisel on vähemalt sama ambitsioonikad kui meie plaan saada oma piirkonna Singapuriks, ent kapitaalne kannapööre mõttelaadis on alles hoogu sisse saamas.

Ungari väikest majandust ei ole tabanud sellised raputused nagu Nokia hääbumine Soomes või naftahinna languse tagajärjel kümnete tuhandete inimeste koondamise üle elanud Norras. Ungari toodab suurepäraseid veine, sel temperamentsel rahval on ette näidata kuulsusrikas ajalugu, nauditav kliima, Hungaroring ja vaimustav arhitektuur pealinna kaheks jagava Doonau kallastel – need on vast esimesena pähe tulevad märksõnad selle riigi kohta.

Ent kõrgtehnoloogia ja millegi täiesti uue ja omanäolise loomise vastupandamatu pisik ei ole jätnud puutumata ka selle riigi kasvavat põlvkonda.

Põikan Budapestile tüüpilise talveilma – lausvihm ja kümmekond soojakraadi – eest varju esimesse ettejuhtuvasse Doonau-äärsesse kohvikusse Ungari tehnoloogiaettevõtete kogukonda ühendava portaali startups.hu eestvedaja Laszlo Tariga. Eesmärk on aimu saada, mis tuuled puhuvad selle riigi idufirmade keskustes.

Saan esmalt teada, et Ungari noored ei ole enam sugugi vaimustatud kellast kellani mugavustöökohtadest suurettevõtetes – nad tahavad proovida midagi uut, tahavad proovida teha oma tehnoloogiaettevõtteid.

Laszlo Tar (erakogu) FOTO: Erakogu

«Ungari majandus on väike ning just praegu üle elamas keerulisi aegu, liikudes traditsiooniliselt majanduselt üle uude kõrgtehnoloogiamaailma. Vana majandus ei suuda enam luua nii palju uusi töökohti, kui seda sooviksime – see on peamine põhjus, miks on Ungaris algamas idufirmade buum,» ütles Tar.

Probleeme on küllaga. «Võtame või meie ülikoolide õppeprogrammid, mis on ajale selgelt jalgu jäänud ja ei paku nüüdisaegsete oskustega spetsialiste. Eriti valus on probleem IT-valdkonna õppekohtadega – olgu nendeks kasvõi mobiilirakenduse loomine ja veebiarendus. Ma ei taha oma ettevõttesse noori palgates kulutada aega neile algteadmiste õpetamisele, ma vajan alustavas ettevõttes nüüd ja kohe oskustega inimesi.»

Seega ei ole ka Ungaril jäänud muud üle, kui asuda spetsialiste riiki tooma mujalt – ka väljapoolt euroliitu.

Riigi tasandil on Tar aga varjamatult kriitiline valitsuse mõttelaadi suhtes – nad ei mõtlevat tänapäevaselt. Selle asemel et viia seadused kooskõlla tegelikkusega, proovida legaliseerida uusi nähtusi ja seeläbi suurendada maksulaekumisi ja anda inimestele tööd, kaitstakse pahatihti traditsioonilist majandust.

Kaitsevalle rajatakse uue ja vana vahele Ungaris aga sõna otseses mõttes. Parima näide uue ja vana majanduse kokkupõrkest on just päevakorral olev teema – mida teha Uberiga.

Taksojuhid blokeerisid alles mõne nädala eest Budapestis vanalinna teed lausa neljaks päevaks. Juhtide protest läks ka nii kaugele, et asuti füüsiliselt jahtima Uberi juhte, tehti neile valeväljakutseid ning tuli ette vägivalda. Eesmärk oli mõjutada valitsust, et see keelaks riigis Uberi tegevuse.

Ungari taksojuhid said oma tahtmise, riigis võttis asi Eestiga absoluutselt vastupidise pöörde – Uber võib võimude otsusel riigis küll tegutseda, aga nende autod peavad olema sarnaselt tavataksodega kollaseks värvitud, nende juhid peavad omama litsentsi, nende sõiduhinnad peavad olema täpselt samad riigis kehtestatud üldiste taksohindadega ning masinates peab olema kaardimakseterminal.

«Taksondus tervikuna on ilmekas näide, kuidas riik on otsustanud vaba konkurentsi suretada – just nendesamade ühtsete tariifide kehtestamisega,» leiab Laszlo Tar. «Uberi hinnad olid varem ligi kaks kolmandikku neist tariifidest madalamad, samas kui reedeõhtuti ja aastavahetustel võis hind kerkida ka mitmekordseks – hinda mõjutas nõudlus.»

Seega 1:0 vana majanduse kasuks. Kuuldes, et Eestis on Uberi arveldussüsteemid ühildumas maksuameti omadega ja küpsemas on kompromisseelnõu sõidujagamise ja tavataksonduse võrdseks kohtlemiseks, noogutab Tari tunnustavalt pead.

Tar on jälginud ka investeeringuid kohalikesse tehnoloogiaettevõtetesse ning analüüs näitab, et keskmine Ungari iduettevõttesse investeeritav summa jääb 50 000 ja 150 000 euro vahele. Riigis kiputakse investeerima suuri summasid juba edu saavutanud ettevõtetesse, kuid puudu on väiksematest investeeringutest päris algusjärgus olevatesse ideedesse. Nii ongi mindud raha otsima välismaale ja edu on saavutatud sellistes välismaistes inkubaatorites nagu soomlaste Startup Sauna või sakslaste ProSiebenSat.1.

Kogutulemuseks ongi tõsisasi, et kuna riigisiseselt liiguvad suured investeeringud ja väiksemaid alustusrahasid küsitakse mujalt, siis vaid neljandik investeeringutest tuleb investoritelt väljastpoolt kodumaad.

Ungari on Eestist suurem riik, kuid idufirmadesse investeeritud summad kipuvad mõlemas riigis jääma samasse suurusjärku. Aastal 2014 investeeriti Eesti alustavatesse ettevõtetesse näiteks 72 miljonit eurot, Ungaris oli see näitaja 55 miljonit.

Samas tuleb tõdeda, et alustavatest ettevõtetest on selleski riigis välja kasvanud maailmas laialt tuntud ettevõtteid, näiteks 2009. aastal tegevust alustanud ja nüüdseks 60 miljoni kasutajaga esitlustarkvara pakkuja Prezi, otseülekannete ja videopilveteenuse pakkuja Ustream või kasutajate arvuteid ja mobiile ühendav lahendus LogMeIn.

Päris uutest alustajatest soovitab Laszlo Tar silma peal hoida aga näiteks ettevõtmisel nimega Konetik, mis on loonud auto diagnostikat jälgiva vidina. Või ka kõrgetehnoloogia põllumajandusse viinud SmartVineyard, mis pakub andurite abil viinamarjakasvatajatele reaalajas ülevaadet istanduses valitsevast mikrokliimast ja hoiatab ka haiguste eest. Spingtab aitab aga veebileheomanikel pakkuda igale kasutajale nende lehelt täpselt seda informatsiooni, mis vastab nende sotsiaalmeedia profiilile – sõpradele, vanusele, huvidele.

Ungaris valitseb veel paraku arusaamine, et startup-ökosüsteem vajab vaid raha. «See ei ole tegelikult tõsi. Raha võib leida kõikjalt maailmast. Meie tõsisem probleem on innovatsiooniprogrammide puudumine – jääme sellistest riikides nagu Eesti tõsiselt maha. Pea ainus riigi käivitatud toetusprogramm alustavale ettevõtlusele on Design Terminal,» märgib Laszlo Tar.

Ungari valitsus loodab, et Ungarist saab Kesk-Euroopa innovatsioonikeskus. «Mina ise leian, et piirkonna riigid ei peaks omavahel konkureerima, vaid olema globaalsel tasandil väljas ühendanud meeskonnana,» võtab Tar meie jutuajamise kokku.

Maailmas ei ole enam kohta, kus innovatsioonipisik poleks vanu majandusi raputamas. Ungari on oma iduettevõtetega näidanud, et riigisisestele probleemidele vaatamata võivad need saada üleilmse edu osaliseks.

Seotud lood
    03.03.2016 05.03.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto