Sisukord
Arvamus
Postimees
08.03.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Esikülg 8. märts Tagakülg Mustema registriga toetusrühma liikmed (19) Naistepäevaks hakati lilli varuma juba eile Eestlased suhtuvad pagulastesse muulastest soosivamalt (1) Tartus meest peksnud noored viibivad esialgu vabaduses (28) TV3 süüdistatakse saateformaadi varguses Politsei tabas üle-eestilisel puhumisreidil kümneid joobes juhte Riigikohus lükkas Keskerakonna kaebuse tagasi (1) Mälumäng Odini sõdalaste rühm registreeriti ka ametlikult Karmide meeste varjus pool (40) Eesti lühiuudised Majandus Taksojuhtide keelenõude kaotav eelnõu kutsuti päevakorrast tagasi Nafta hind trügib ülespoole Majanduse lühiuudised Töömessil osalenud ettevõtted otsivad töötajaid tikutulega Endine hansapankur avab moodulmajade tehase Välismaa Kannatuste rada ehk migrantnaiste teekond Euroopasse Euroopa võimud hoiatavad islamistide uute suurte rünnakute eest (1) Välismaa lühiuudised Venemaa pingutab metsiku hobuse päästmiseks Arvamus Maige Lepp: varjupaigamenetlus ei ole töörändeks (1) Erik Puura: miks on vaja Eesti maavarasid uurida? (8) Ahto Lobjakas: riigireformi valepidi pööratud küsimus (8) Mart Raudsaar: oot-oot, mis mõttes? (4) Juhtkiri: kitsed kipuvad kärneriks Odini nime all (6) Evelyn Kaldoja: mitte minu nimel! Postimees 1931. aastal: Eesti suusatajad hädaohus? Kultuur Kalju Komissarovi viimane intervjuu: «Jätkan õpetajana nii kaua, kuni püsti seisan.» Sport Mariel Gregor: korvpalliliidu otsused jätsid küsimärgid õhku Eesti parim riputas profisaapad varna (1) Suur vaidlus: popid rattasõidud jäid Eesti kalendrist välja (2) Tarbija Uus droon väldib kokkupõrget takistustega IT sunnib autotootjat tegema suuri muutusi Tartu 105 aastat elu ja tarkust Linn otsib toitlustajat Antoniuse õue Tiit Palu: teater pole sport, me ei saa seada ülesandeks auhindu Elu Piirissaarel: poodi pole, aga tankla tuleb Keeri järv õnnistas meest rekordhaugiga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Erik Puura: miks on vaja Eesti maavarasid uurida?

3 min lugemist
Erik Puura. FOTO: Sille Annuk

Riik peab teadma oma maapõues peituvaid rikkusi, et langetada paremaid otsuseid, kirjutab geoloog Erik Puura.

Tellijale Tellijale

1988. aastal, fosforiidisõja tipphetkel, arutas Tartu Ülikooli nõukogu oma koosolekul esimese kaasaegse hotelli rajamist Tartusse. Sõna sai raamatukogu direktor, kes selgitas kogu saalile, kuidas autovool hotelli juurde toob kaasa heitgaaside kontsentratsiooni tõusu õhus, mille tulemusena hävivad ajaloolised ürikud. Massiliste kestvate kiiduavalduste saatel oli järjekordne arenguprojekt läbi kukutatud. Selline aeg oli.

Praeguseks on Tartusse nii mõnigi uus hotell ehitatud ning keegi ei mäleta, et ürikud võiksid heitgaaside tõttu ohus olla. Mäletatakse vaid sõna «fosforiit», mis taaselustab mitmel toonasel noorel bioloogil mälestused ja lubadused end ekskavaatorikoppade külge aheldada. Fosforiidisõja veteranidele on fosforiidil kui sümbolil väga suur psühholoogiline mõju, see on selge. Kuigi keskkonnaprobleemide mõttes on fosforiit maavara nagu iga teinegi ning eristada, et just fosforiidi kaevandamine põhjustaks leevendamatuid ja hullemaid probleeme kui mõni teine looduskeskkonna konserveerimisega vastuolus olev arendustegevus, tegelikult ei saa.

Samal ajal on Eesti väheseid riike maailmas, kus oma geoloogiast kui tegelikult ühest rahvusteadusest on maavaradega seotud põhjalikud teaduslikud rakendusuuringud juba aastakümneid tasalülitatud. Seda tingimustes, kus Euroopa Liit on meile võimaldanud luua kallihinnalise ja kvaliteetse aparatuuribaasi. Tartu Ülikoolis hariduse saanud rakendusgeoloogid töötavad Norra geoloogiakeskuses, Statoili uuringudivisjonis, Teravmägede ülikoolikeskuses, Darmstadti tehnikaülikoolis, Austraalia kaevandusfirmas. Eestis ju süstemaatilisi maavarade uuringuid ei ole tehtud, aastakümnetetaguste uuringute läbiviijad vananevad järjest ning rakendusgeoloogide järjepidevus on ohus.

Selgetele arusaamadele jõudmiseks on ainult üks meetod: tsiteerida ja analüüsida teaduslikult põhjendatud infot, teadustööde tulemusi ja fakte. Rahulikult, ilma emotsioonide ja halvustamiseta.

Populistlike häälte jahil poliitikud on järjepidevalt suutnud hankida hirmuhääli: aga äkki hakkavad kaevandama? Meenub Eino Baskini humoresk: «Mind vaevavad kahtlused. Ega mul suuri kõhklusi ei ole, aga pisikesed kahtlused ei lase magada. Poes on just nagu kõik olemas, keegi ei räägi ka midagi. Mis nad ehitavad sinna plangu taha?» Ja kõige lihtsam viis tagada, et kaevandamist ei hakka kunagi toimuma, on keelata igasugune uurimistöö.

Sama on Tartu kesklinna parkide igipõliseks allesjätmiseks parim meetod sulgeda linnaplaneerimise osakond ja mitte kunagi sellega enam tegelda. Pole planeerijaid, pole uusi maju ja kõik pargid jäävad alles… Sellises lähenemises pole midagi uut, maailmas on küllaldaselt kontseptsioone ja vastavaid grupeeringuid: NIMBY (i.k not in my back yard – mitte minu tagaaeda), NIABY (not in anyones back yard – mitte kellegi tagaaeda) või isegi BANANA (build absolutely nothing anywhere near anything – ehitatagu absoluutselt mitte midagi mitte kusagile mitte millegi lähedale).

07.03.2016 09.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto