/nginx/o/2016/02/02/4999373t1h9838.jpg)
Riigireformi ei tule enne, kui vastuse saab elementaarne küsimus: kas riik on olemas kodaniku jaoks või kodanik riigi jaoks, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.
Riigireformi ei tule enne, kui vastuse saab elementaarne küsimus: kas riik on olemas kodaniku jaoks või kodanik riigi jaoks, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.
Üle 20 aasta pole järjestikused Eesti valitsused ja presidendid suutnud otsustada, mida täpselt oma elu elama hakanud mõistega «riigireform» öelda tahetakse. Küsimus pole tingimata autoriteedi ega poliitilise tahte või isegi erakondliku «koosmeele» puudumises, kuigi nendegagi on ilmseid probleeme.