Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (11) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (1) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (1) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: mitte minu nimel!

2 min lugemist
Evelyn Kaldoja FOTO: ANDRES HAABU/PM

USA esimese põlvkonna ehk siis ennekõike valimisõiguse eest võidelnud feminism polnud ehk nii kriminaalselt värvikas kui nende briti kaasaegsete oma, kus käiku lasti ka terrorism, kuid huvitavaid detaile leiab sealt siiski.

Näiteks nende tuntumad pioneerfeministid Susan B. Anthony ja Elizabeth Cady Stanton pooldasid praegu Donald Trumpiga kimpus olevat vabariiklikku parteid. Vabariiklane oli ka USA esimene naisparlamendisaadik Jeannette Rankin, kes läks ajalukku kui ainus Kongressi liige, kes hääletas mõlemasse maailmasõtta minemise vastu.

Teistest tuntavalt erinevana torkab silma Sojourner Truth. Kui üldiselt pärinesid sufražetid jõukatest valgetest kodudest, siis Truth oli orjuses sündinud mustanahaline naine. Tolle ebatavalise isiku kuulsaimat kõnet tuntakse pealkirja «Kas ma’s polegi naine?» («Ain’t I a Woman?») all ning kuigi tema ja valgete rikaste sufražettide läbisaamine oli hea, tuuakse Truthi mõnikord näiteks sellest, kui piiratud oli toonase naisõigusluse kesktee.

Need on naisaktiivsete naiste sõbrannastud, mitte naissoo esindusorganisatsioonid, ja nii tuleks neisse ka suhtuda.

Mulle meenub Truthi kõne pealkiri sageli, kui mõni end naiste eestkostjana esitlev organisatsioon kedagi aasta millegi tiitliga pärgab või pahaks seksistiks sildistab. Kuigi hindan kodanikuaktiivsust ja usun, et soolises võrdõiguslikkuses on edendamist vajavat, paiknevad nood organisatsioonid ideoloogiliselt enamasti minust kaugel paremal või vasakul.

Olen nendega mõnikord mõnes asjas nõus, nagu olen mõnikord nõus parteidega, keda ma ei vali. Selle vahega, et nonde parteide puhul ma ei tunneta üldiselt ambitsiooni minu nimel rääkida, küll aga näikse mingisugune soopõhise esindamise tahe olevat neis n-ö naisliikumistes, mis pole kuidagi valitavad. Eriti muidugi siis, kui nimi algab sõnadega Eesti Naiste …  Aktsepteerin, et Eesti Üliõpilaste Selts kannab nii põhjapanevat nime, ehkki tänaste eesti üliõpilaste enamik sinna juba paljalt soo tõttu astuda ei saa. Ajal, kui EÜS asutati, naised ülikoolis ei käinud ja tudengiühendused kippusidki olema rahvuspõhised.

Selline ülepaisutus 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses asutatud organisatsioonide juures mulle aga ei meeldi. Uurige näiteks, kui palju naisajakirjanikke kuulub Eesti Naistoimetajate Ühendusse või naisjuriste Eesti Naisjuristide Liitu. Tõenäoliselt ei leia te nende seast ühtegi tuntud reporterit, toimetajat, advokaati, prokuröri või kohtunikku. Avalikus ruumis ei paista leiduvat ei naistoimetajate ühenduse põhikirja, juhatuse ega liikmete nimekirja. On vaid anonüümne Blogspoti leht, mille kohaselt on saidi haldaja meessoost ja asub Eestis. Anonüümsete naisjuristide liidu veebilehelt saate aga teada, et nende diplomaatiaseminaridel esinevad modellid ja jumestuskunstnikud. Need on naisaktiivsete naiste sõbrannastud, mitte naissoo esindusorganisatsioonid, ja nii tuleks neisse ka suhtuda.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto