Sisukord
Arvamus
Tänane leht
08.03.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Esikülg 8. märts Tagakülg Mustema registriga toetusrühma liikmed (19) Naistepäevaks hakati lilli varuma juba eile Eestlased suhtuvad pagulastesse muulastest soosivamalt (1) Tartus meest peksnud noored viibivad esialgu vabaduses (28) TV3 süüdistatakse saateformaadi varguses Politsei tabas üle-eestilisel puhumisreidil kümneid joobes juhte Riigikohus lükkas Keskerakonna kaebuse tagasi (1) Mälumäng Odini sõdalaste rühm registreeriti ka ametlikult Karmide meeste varjus pool (40) Eesti lühiuudised Majandus Taksojuhtide keelenõude kaotav eelnõu kutsuti päevakorrast tagasi Nafta hind trügib ülespoole Majanduse lühiuudised Töömessil osalenud ettevõtted otsivad töötajaid tikutulega Endine hansapankur avab moodulmajade tehase Välismaa Kannatuste rada ehk migrantnaiste teekond Euroopasse Euroopa võimud hoiatavad islamistide uute suurte rünnakute eest (1) Välismaa lühiuudised Venemaa pingutab metsiku hobuse päästmiseks Arvamus Maige Lepp: varjupaigamenetlus ei ole töörändeks (1) Erik Puura: miks on vaja Eesti maavarasid uurida? (8) Ahto Lobjakas: riigireformi valepidi pööratud küsimus (8) Mart Raudsaar: oot-oot, mis mõttes? (4) Juhtkiri: kitsed kipuvad kärneriks Odini nime all (6) Evelyn Kaldoja: mitte minu nimel! Postimees 1931. aastal: Eesti suusatajad hädaohus? Kultuur Kalju Komissarovi viimane intervjuu: «Jätkan õpetajana nii kaua, kuni püsti seisan.» Sport Mariel Gregor: korvpalliliidu otsused jätsid küsimärgid õhku Eesti parim riputas profisaapad varna (1) Suur vaidlus: popid rattasõidud jäid Eesti kalendrist välja (2) Tarbija Uus droon väldib kokkupõrget takistustega IT sunnib autotootjat tegema suuri muutusi Tartu 105 aastat elu ja tarkust Linn otsib toitlustajat Antoniuse õue Tiit Palu: teater pole sport, me ei saa seada ülesandeks auhindu Elu Piirissaarel: poodi pole, aga tankla tuleb Keeri järv õnnistas meest rekordhaugiga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: mitte minu nimel!

2 min lugemist
Evelyn Kaldoja FOTO: ANDRES HAABU/PM

USA esimese põlvkonna ehk siis ennekõike valimisõiguse eest võidelnud feminism polnud ehk nii kriminaalselt värvikas kui nende briti kaasaegsete oma, kus käiku lasti ka terrorism, kuid huvitavaid detaile leiab sealt siiski.

Näiteks nende tuntumad pioneerfeministid Susan B. Anthony ja Elizabeth Cady Stanton pooldasid praegu Donald Trumpiga kimpus olevat vabariiklikku parteid. Vabariiklane oli ka USA esimene naisparlamendisaadik Jeannette Rankin, kes läks ajalukku kui ainus Kongressi liige, kes hääletas mõlemasse maailmasõtta minemise vastu.

Teistest tuntavalt erinevana torkab silma Sojourner Truth. Kui üldiselt pärinesid sufražetid jõukatest valgetest kodudest, siis Truth oli orjuses sündinud mustanahaline naine. Tolle ebatavalise isiku kuulsaimat kõnet tuntakse pealkirja «Kas ma’s polegi naine?» («Ain’t I a Woman?») all ning kuigi tema ja valgete rikaste sufražettide läbisaamine oli hea, tuuakse Truthi mõnikord näiteks sellest, kui piiratud oli toonase naisõigusluse kesktee.

Need on naisaktiivsete naiste sõbrannastud, mitte naissoo esindusorganisatsioonid, ja nii tuleks neisse ka suhtuda.

Mulle meenub Truthi kõne pealkiri sageli, kui mõni end naiste eestkostjana esitlev organisatsioon kedagi aasta millegi tiitliga pärgab või pahaks seksistiks sildistab. Kuigi hindan kodanikuaktiivsust ja usun, et soolises võrdõiguslikkuses on edendamist vajavat, paiknevad nood organisatsioonid ideoloogiliselt enamasti minust kaugel paremal või vasakul.

Olen nendega mõnikord mõnes asjas nõus, nagu olen mõnikord nõus parteidega, keda ma ei vali. Selle vahega, et nonde parteide puhul ma ei tunneta üldiselt ambitsiooni minu nimel rääkida, küll aga näikse mingisugune soopõhise esindamise tahe olevat neis n-ö naisliikumistes, mis pole kuidagi valitavad. Eriti muidugi siis, kui nimi algab sõnadega Eesti Naiste …  Aktsepteerin, et Eesti Üliõpilaste Selts kannab nii põhjapanevat nime, ehkki tänaste eesti üliõpilaste enamik sinna juba paljalt soo tõttu astuda ei saa. Ajal, kui EÜS asutati, naised ülikoolis ei käinud ja tudengiühendused kippusidki olema rahvuspõhised.

Selline ülepaisutus 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses asutatud organisatsioonide juures mulle aga ei meeldi. Uurige näiteks, kui palju naisajakirjanikke kuulub Eesti Naistoimetajate Ühendusse või naisjuriste Eesti Naisjuristide Liitu. Tõenäoliselt ei leia te nende seast ühtegi tuntud reporterit, toimetajat, advokaati, prokuröri või kohtunikku. Avalikus ruumis ei paista leiduvat ei naistoimetajate ühenduse põhikirja, juhatuse ega liikmete nimekirja. On vaid anonüümne Blogspoti leht, mille kohaselt on saidi haldaja meessoost ja asub Eestis. Anonüümsete naisjuristide liidu veebilehelt saate aga teada, et nende diplomaatiaseminaridel esinevad modellid ja jumestuskunstnikud. Need on naisaktiivsete naiste sõbrannastud, mitte naissoo esindusorganisatsioonid, ja nii tuleks neisse ka suhtuda.

Seotud lood
07.03.2016 09.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto