Sisukord
Arvamus
Postimees
10.03.2016
Eesti Mälumäng Tartu jõhkardeid ühendab keeruline lapsepõlv (40) Dilbert Horoskoop Male Palju õnne Tagakülg 10.3 Eesti lühiuudised Et oleks, millele toetuda Eesti lühiuudised Viisakeelu all olev Kross sõidab taas USAsse Mart Laaril ilmus uut ajalooraamat «Rahvuse sünd» Suurim sõjaoht seisneb Kremli valearvestuses Harju tänaval mälestati märtsipommitamise ohvreid Tallinna TV väntab seriaali «Savisaare protsess» (4) Majandus Firma kulutab miljoneid reisijate meelitamiseks bussi (2) Olav Osolin Nordicast – probleemideta nime on raske leida Luksusbuss valmib mõne nädalaga (2) Majanduse lühiuudised Välismaa Läti loodab rahulikku leegionäride päeva Välismaa lühiuudised Kučinskist ei peeta Lembergsi käpikuks Dombrovskise partei kukutasid nende endi siseintriigid Surve ettearvamatule Põhja-Koreale kasvab Arvamus Indrek Kuus: taplus Tartus ja sabaga loomakostüüm (4) Eesti Naistoimetajad: pealiskaudsusega võib solvata MTÜ Soldiers of Odin Estonia vastulause (6) Taavi Minnik: Kalifaadi viimased päevad (4) Veebikommentaarid Postimees 1995. aastal: Estonian Airi juhtkonna arvates on koondatud lendurid algatanud laimukampaania Päeva karikatuur Juhtkiri: kuidas taastada ühiskondlikku turvatunnet? (3) Priit Humal: teeme Eesti raudtee abil üheks linnaks (12) Indrek Teder: praeguse haridusreformi tulemus saab olla vaid hariduse pohmell (7) Kultuur Kultuuri lühiuudiseid Õitsev õunapuuaed ehk kuidas vaadata stalinismi? Esimene tulemine: lootust on Sport Väljavilistatud Ronaldo aitas Reali kaheksa hulka Spordi lühiuudised Puhas laskmine, aeglane sõit Esimene miniolümpia toimub Riias Klitško, Pacquiao ja teised profipoksijad olümpiale – põnev, kuid küsimusi on palju Tarbija Traadist riidepuud rikuvad riideid Tartu Taastame koos Tartu turvatunde (2) Süütaja hoiab naabreid hirmu all Kolm küsimust võivad ohjeldada joomist (1) Politsei viis teadvusetu suhkruhaige arestimajja (9) Piltidega koos ripub seinal suuri üllatusi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: Kalifaadi viimased päevad

2 min lugemist
Taavi Minnik. FOTO: Erik Prozes

Islamiriigis on pärast rühmituse blitzkrieg'i 2014. aasta Põhja-Iraagis ning eelkõige pärast ohvriterohkeid terrorirünnakuid lääneriikide vastu nähtud apokalüptilist ratsanikku, kes oma kondise käega on õhtumaade kõri haaramas. Tegelikult on Islamiriigi imidž meedias olnud liialdatud, kuna pole tegemist esimese rühmitusega, kes rakendab terrorit sõjapidamisviisina.

Kui otsida Islamiriigi eripära, siis ilmselt on tegu professionaalseima terroristliku ja džihadistliku grupeeringuga, mille selgrooks Saddami-aegsed Iraagi armee ja eriteenistuste ohvitserid. Nüüd on Ameerika Ühendriikidel ja tema lääneriikidest liitlastel õnnestunud viimaste kuude jooksul see organisatsioon halvata, kahandades ta ülemaailmsest ohust lokaalse iseloomuga ebameeldivuseks.

Ameerika Ühendriigid ja liitlased on põhimõtteliselt kujunenud ainsaks jõuks, mis võitlevad terroristliku Islamiriigi vastu, ülejäänud Süüria kodusõtta sekkunud välisriigid, näiteks Pärsia lahe riigid, Türgi ja Venemaa, on kasutanud islamiterrorismist lähtuvat ohtu oma kitsarinnaliste välispoliitiliste huvide realiseerimiseks. Ameerika on Islamiriigi-vastases võitluses rakendanud väga efektiivset taktikat, hävitades täppislöökidega sihipäraselt Islamiriigi juhte kiht kihi haaval. Likvideeritute hulgas on nii Islamiriigi välisoperatsioonide planeerijaid kui ka kõrgemaid sõjalisi juhte.

Seda taktikat on pidevalt kritiseeritud kui ebaefektiivset, väidetud on ka, et «ühe mahalöödud pea asemel võib kasvada teine, veelgi julmem». Kuid tänu sellele on Islamiriigist lähtuv peamine oht – terroriaktid – vähemalt Euroopa puhul vähenenud. Siiski pole Islamiriik Süürias ja Iraagis oma tegevust lõpetanud, ehkki on lüüa saanud, kaotades viimaste kuude jooksul enam kui 40 protsenti Iraagis ja 20 protsenti Süürias kontrollitud territooriumist.

Sõjaline ebaedu Iraagis ja Süürias tähendab lööki Islamiriigi ühe aluse, hoolega kokkutraageldatud ideoloogia pihta. Selle põhialuseks on väide, et Islamiriigi näol on tegemist prohvet Muhamedi rajatud kalifaadiga. Tagasilöögid võivad saada Islamiriigi poolehoidjatele märgiks sellest, et kalifaat pole ehtne, kuna tal puudub jumala soosing. Erinevate luureandmete järgi ongi viimasel ajal oluliselt vähenenud Islamiriigi sõjaline jõud ning vabatahtlike juurdevool.

See tähendab, et kahaneva Islamiriigi-probleemi taustal jääb Süürias ainsaks suureks probleemiks Assadi-Venemaa-Iraani-Hezbollah’ liit. Tundub, et ka selles osas on aset leidmas muutus mitmete riikide sõjaliste ja poliitika planeerijate mõtlemises, siin võib meenutada kindral Philip Breedlove’i märtsi algul tehtud avaldust, et Assad ja Venemaa on kasutamas põgenikevoolu relvana Euroopa vastu, ning muutust Iisraeli juhtide retoorikas. Kuid millal on lääs valmis tunnistama peamiseks ohuks Assadi-Venemaa-Iraani-Hezbollah’ liitu, on praegu ebaselge. Ilmselt ei juhtu see niipea.

Seotud lood
09.03.2016 11.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto