R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

MH370 kaks aastat hiljem: lootus sureb viimasena

Juhan Mellik
MH370 kaks aastat hiljem: lootus sureb viimasena
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pardalolnute lähedased Pekingis Malaisia saatkonna ees meelt avaldamas.
Pardalolnute lähedased Pekingis Malaisia saatkonna ees meelt avaldamas. Foto: Reuters/ScanPix

Kaks aastat pärast Malaysia Airlinesi lennu MH370 kadumist teel Kuala Lumpurist Pekingisse pole uurijad varasemaga võrreldes kuigivõrd targemad, ehkki ulatuslikud otsimistööd veel käivad. 

«Kuni tänaseni pole MH370 vrakki leitud, hoolimata jätkuvatest otsingutest India ookeani lõunaosas,» märkis Malaisia võimude eile avaldatud kolmeleheküljeline vaheraport lakooniliselt.

Austraalia eestvõttel tehtavad uuringud on katnud piirkonnas nüüdseks ligi kaks kolmandikku otsitavast territooriumist ning mõneti tekitab see optimismi. Lootusrikas on omadussõna, mida kasutab asjade praeguse seisu kohta nii Malaisia kui ka Austraalia.

«Kuna me pole lennukit leidnud, suureneb tõenäosus, et see asub aladel, mida me pole veel vaadanud,» põhjendas Guardianile meeskonna juht Martin Dolan. Et vrakk leitakse juuliks, olevat Dolani sõnul väga tõenäoline. Just siis jõuab lõpule 133 miljonit dollarit maksma läinud otsiprojekt, mis katab ookeanis ligi 120 000 ruutkilomeetrit.

«Teeme pühendunult kõik, et lahendada see müsteerium, mis on eriti masendav kadunute omastele,» tsiteeris BBC Malaisia peaministrit Najib Razaki, kelle sõnutsi töötavad uurijad piirkondades, mida võiks nimetada planeedi kõige inimvaenulikumateks.

Nimelt asub uuritav merepõhi kuni kuue kilomeetri sügavusel ning seda ilmestavad veealused mäestikuahelad ja kiired hoovused.

Otsingute tarbeks oma ettevõttega Hydrospheric Solutions spetsiaalse sonari ehitanud ameeriklane Jay Larsen ütles Independentile, et tema meeskond tunneb aina suurenevat survet. «Kõik tahavad selle asja üles leida, kaasa arvatud meie.»

Larseni ettevõte on löönud kampaanias kaasa algusest saati, tema kaheksaliikmeline meeskond töötab Hiinale kuuluva laeva pardal, mille ülesanne on sonarisüsteemi käitamine ehk «kala lennutamine», nagu kutsub seda ameeriklane ise.

Larsen lõi otsingutes kaasa tunamullu septembrist eelmise aasta veebruarini, naastes varude täiendamiseks kuivale maale ainult korraks. Ameeriklase sõnul läks see etapp tema elust maksma talle peaaegu tervise ja abielu.

Meeskonna töörežiim koosneb 12-tunnistest vahetustest, kummaski kolm meest. Üks juhib sonarit, teine – navigaator – istub tema kõrval ning koordineerib veealuse maastiku osas. Kolmas liige istub kõrval ning jälgib kõike oma värske pilguga.

Sellest hoolimata pole uurijad tõele kuigivõrd lähemale jõudnud. Möödunud nädalal saabus teade lennukijupist, mis oli uhutud Aafrika idarannikule Mosambiiki. Seda, et lennukitükk pärineb kadunuks jäänud lennukilt, pole veel kinnitatud. Kadunud lennukist on seni kindlalt leitud vaid üksainus jupp, mis jõudis Aafrika idaranniku lähistele Réunioni saarele, mis asub otsingupiirkonnast 3700 kilomeetri kaugusel. 

Mis täpselt tunamullu juhtus, pole senini teada. Malaysia Airlinesi lend MH370 tõusis õhku 8. märtsil 2014 Kuala Lumpurist kohaliku aja järgi kell 0.41 ja pidi suunduma Pekingi poole, pardal 227 reisijat ja 12 meeskonnaliiget. Radariekraanidelt kadus lennuk umbes 40 minuti pärast, olles enne kaldunud plaanitud kursist lääne poole.

Arvukatest seni välja käidud teooriatest pole ükski kinnitust leidnud. Pakutud on nii tehnilist riket, hullunud piloodi isetegevust, terroristide rünnakut kui ka kaaperdamist. Ka meeskonnaliikmete tausta kontrollimisel ei avastatud midagi kahtlast.

Uurijad andsid eile teada, et lõplik raport esitatakse siis, kui täitub üks kahest stsenaariumist: kas leitaks üles lennuki vrakk või lõpetatakse rahvusvahelised otsingud, kumb tahes neist peaks enne juhtuma. Hetke seisuga peaksid otsingud kestma juunini, pärast seda otsustavad riigid nende jätkumise üle.

Pardal olnute omaksed – kellest enamik on hiinlased – suhtuvad toimuvasse pika hambaga. Üleeile esitas Pekingis kohtukaebuse 12 sugulast ja lähedast. Varem on nõnda talitanud mitukümmend perekonda Malaisias ja Ameerika Ühendriikides. BBC teatel on rahvusvaheliste kokkulepete järgi sugulastel pärast lennuõnnetust kohtuasja algatamiseks aega kuni kaks aastat.

«Tahan, et mu ema teaks: me ei anna alla,» lausus Independentile katastroofis oma ema kaotanud 41-aastane hiinlane Jiang Hui, kes kogunes koos paljude teistega Malaisias Kuala Lumpuris asuvasse ostukeskusesse.

Jiangi sõnul kaotas ta pärast õnnetust teda tabanud depressiooni tõttu kaks kuud hiljem oma töö arvutispetsialistina. Jiang oli üks nendest, kes lennufirma Pekingis kohtusse kaebas. Enda sõnul ei ajendanud teda selleks lootus saada raha, vaid soov saada vastuseid oma küsimustele.

Osa omaste seas on võtnud maad vandenõuteooriad. Hiinlane Lin Xiolan, kelle 51-aastane poeg viibis lennukis, rääkis Guardianile, et suhtub skeptiliselt ametlikesse väidetesse, mille järgi kukkus lennuk ookeani. «Taevas on nõnda palju radareid ja satelliite, kuidas me ei saa midagi teada, kui selline suur lennuk läheb kaduma? Ma ei usu seda üldse,» kõneles Lin.

Otsimisele pühendunud Jay Larsen tunnistas, et ehkki töö on kurnav, innustab teda suurem eesmärk. «See on hiiglaslik pingutus ja ma loodan tuua neile perekondadele meelekindlust. Ning see ongi see, mis meid kõiki ajendab: panna asjale kaas peale. Saada valmis.»

Märksõnad
Tagasi üles