R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Arsti nõu võib saada Facebookist või nõuandeliinilt

Triin Ärm
, reporter
Arsti nõu võib saada Facebookist või nõuandeliinilt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste kartis alguses, et inimesed võivad hakata tööalastele sotsiaalmeedia kontodele kirjutamise võimalust kurjasti ära kasutama, kuid tegelikult pöördutakse siiski vaid tõsise mure korral.
Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste kartis alguses, et inimesed võivad hakata tööalastele sotsiaalmeedia kontodele kirjutamise võimalust kurjasti ära kasutama, kuid tegelikult pöördutakse siiski vaid tõsise mure korral. Foto: Liis Treimann

Tänapäevased suhtluskanalid annavad inimestele võimaluse küsida arstilt nõu või juhendamist, kuidas tervisemure korral edasi tegutseda.

Iga päev Facebooki kasutav Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) veresoontekirurg Veronika Palmiste tegi sotsiaalmeedia kanalitesse ka tööalased kontod, sest üha enam patsiente kirjutas ta isiklikule Facebooki kontole.

Pöörduti ka muredega, mistõttu mõtleski arst, et sotsiaalmeedia võib olla nii talle kui ka patsiendile võimalus omavahel suhelda ja lahendada diskreetselt suheldes lihtsamaid probleeme. Samuti saab Facebooki seinal vajalikku infot jagada. «Mitte ainult häid pühi soovida, vaid ka sisulist infot,» tõdes ta.

Konto loomise kasuks rääkis ka selle loomise ja haldamise lihtsus. «Ma ei ole IT-hiiglane, et kodulehte hallata,» lausus arst ja lisas, et teksti küljendamise asemel tahaks ta pühendada aega patsiendi probleemi lahendamisele.

Palmiste hinnangul sotsiaalmeedias murede arutamine teatud olukordades töötab, kuid loomulikult ei asenda see arsti ja patsiendi vahetut suhtlemist. «Eesti inimestel on vahel lihtsalt kirja teel lihtsam suhelda kui näost näkku,» rääkis veresoontekirurg. Isegi kui alguses oli hirm, et inimesed hakkavad võimalust kurjasti ära kasutama, pole ta seda täheldanud – pöördutakse vaid tõsises hädas.

Sotsiaalmeedias kirjutavad Palmistele peamiselt nooremad inimesed, keda kimbutavad veenihaigused. Eakamad patsiendid kannatavad rohkem arterihaiguste käes ja nemad eelistavad kabinetti helistamist. Mõnikord saadetakse veresoontekirurgile pilte jalgadest, mille järgi saab arst otsustada, kas pöörduda tuleks tema või hoopis tromboosiõe poole.

Päeva jooksul võetakse Palmistega Facebookis ühendust keskmiselt kaks-kolm korda. Küsimustele vastab naine oma vabast ajast. Igapäevaselt kulub tal kirjadele vastamisele kuni tund.

«Minu õpetajad on öelnud, et arst ei võta vabu päevi. Pole nii, et löön haigla ukse kinni ja enam ei ole arst,» ütles Palmiste, kelle sõnul oleks patsientide eemalelükkamine koormavam kui pärast tööaega nendega sotsiaalmeedias suhtlemine.

Valevisiite pole vaja

Oma sotsiaalmeedia konto on loonud ka ITK tromboosiõde Aire Põder. «Doktor Palmistega meie töö põimub – tema poole pöördutakse veenihaiguste ja minu poole tromboosiga,» selgitas õde, kelle sõnul kipuvad inimesed neid kaebusi segamini ajama. «Oluline on, et patsiendid ikkagi jõuaksid õige spetsialisti juurde ega oleks valevisiite.»

Hirmu või valehäbi inimestel sotsiaalmeedia kaudu pöördudes pole. Põdra sõnul annab kirjalikult vastamine võimaluse hinnata mure suurust ja seada selle järgi ka vastamise aega. Vastuvõtu ajal saabuvatele telefonikõnedele on tromboosiõel näiteks keeruline keskenduda, sest ta tegeleb parasjagu teise patsiendiga.

Facebookis pöördumiste arv oleneb aga suuresti päevast – mõnikord pole ühtegi abipalujat, teine päev tuleb kolm-neli sõnumit. Kirjutavad peamiselt kuni 40-aastased inimesed. Põdralt küsitakse sotsiaalmeedia kaudu peamiselt reisimise ja tromboosiga seoses – millised on riskitegurid ja kuidas neid ennetada.

Veenilaiendite kohta uurivad sageli ka rasedad naised, keda on suunanud tromboosiõe poole ämmaemand. «Paar korda on noored inimesed positiivselt üllatunud, et ämmaemandad on nad saatnud niisugusesse kohta,» tõdes ta ning lisas, et nüüdisaegne lähenemine saab abivajajatelt peamiselt positiivset tagasisidet.

Põder annab inimesele vastates vaid üldise ülevaate, individuaalset lähenemist vajavate probleemide korral soovitab ta pöörduda konsultatsiooniks haiglasse. «Ega selliste kanalite kaudu ravida ja profülaktikat teha ei saa,» tõdes ta.

Näiteks tromboosisukkade valimisel oleks spetsialistil vaja siiski ka kandja jalad üle vaadata. Sotsiaalmeedia aitab meditsiinitöötajal aga lihtsustada patsientidele meditsiinikeelt.

Nõu kõne kaugusel

Aasta algusest saab ITK radioloogia infoliinilt (666 5166 ja radioloogiainfo@itk.ee) tööpäeviti kella 8st kuni kella 16ni küsida nõu ka ees ootava radioloogilise uuringu ning selleks valmistumise kohta. Nõu annavad radioloogiatehnikud.

Infoliini idee algataja radioloogiatehnik Reelika Morozovi sõnul ükski teine haigla teadaolevalt sellist tuge veel ei paku. «Meie anname nõu ainult ITK saatekirjaga patsientidele,» rääkis ta. Teiste haiglate patsientidel soovitab Morozov pöörduda siiski konkreetset uuringut läbi viiva meditsiiniasutuse poole, sest näiteks haiglate aparaatidel võivad olla eri tööpõhimõtted ja sellest tulenevalt ka erinev ettevalmistus.

Peamiselt uuritakse infoliinilt, kui kaua uuring kestab. Samuti tahetakse teada, kas enne uuringut võib süüa või juua.

«Muidugi räägib raviarst sedasama inimesele, aga patsient on erutunud ja närveerib ning ei mäleta hiljem, ning reeglina igaks juhuks ei sööda, kuigi see ei pruugi olla iga protseduuri jaoks üldse hea,» lausus Morozov.

Telefoni teel abiküsimise puhul peab radioloogiatehnik peamiseks eeliseks mugavust. Samuti saab patsient jääda anonüümseks.

«Me ei hakka küsima patsiendi vanust ega taha täpselt teada, mis on saatekirjal kirjas, vaid kuulame, mida patsient sealt välja loeb,» ütles ta. Nii küsitakse vahel telefonitsi ka küsimusi, mida näost näkku küsida ei juleta.

Radioloogiatehnikute jaoks on olnud üllatav, kuivõrd teadlikud on inimesed oma haigustest. «On väikesed nüansid, mis ei ole täpselt meeles ja mida tahetakse üle küsida,» rääkis Morozov ja lisas, et tihti vajavad inimesed uuringule tulles vaid julgustust.

Esimest korda uuringule mineja vajab sageli kinnitust, et protseduuri pole vaja karta. «Kui inimene läheb uuringule ja räägib alles sealsele radioloogiatehnikule oma hirmudest, siis see venitab temale ettenähtud uuringu aega – meie teeme selle töö ära,» võttis Morozov kokku infoliini peamise idee.

ITK turundusjuhi Inge Suderi sõnul on patsientidel üha suurem huvi tänapäevaste nõuandelahenduste vastu, kuid haigla jaoks on oluline, et nõustamistegevuse käigus oleks tagatud patsientide privaatsus.

«Ühiskond liigub tervikuna järjest enam ka meditsiinivaldkonnas uute suhtlusvahendite suunas, kuid hetkel on tegemist arstide ja õdede lisatööga, mida tehakse töövälisel ajal oma vaba aja arvelt,» lausus ta.

Suder lisas, et juba praegu on patsientidel võimalik analoogseid e-teenuseid kasutades nõu küsida tasulise teenusena, sestap on ka ITK avatud mõttele tulevikus selles suunas liikuda.

Üsna hiljuti avati ka ämmaemandate nõuandeliin (12252), kus saab küsida nõu naise elukaare kohta. «Ka mehed on hädas, näiteks kas peaks [öösel] kell neli rasedale naisele jäätist tooma või kuidas käituda menopausis naisega, kuhu teda suunata või kuidas aidata,» rääkis ämmaemandate nõuandeliini avanud MiaMedi juhatuse esimees Liina Normet.

Tema sõnul ei pruugi küsimus olla ainult meditsiiniline ning küsida võib ka kinnitust oma teguviisile ja saada tänu sellele meelerahu. «Paljud naised guugeldavad, et saada kinnitust, kas on käitutud õigesti,» rääkis nõuandeliini korraldaja.

Nõuandetelefonile vastamiseks palgati Normeti sõnul esialgu neli ämmaemandat. Kõneminuti hind on 1,2 eurot/minut, millest 30 protsenti võtab kõneoperaator ning ülejäänu eest tasutakse töötajate palgad ja vajalik tehniline tugi.

Skype’is kolm varianti

Mullu detsembrist saab küsida seksuaaltervisealast nõu ka Skype’i teel. Seksuaaltervise liidu väljatöötatud nõustamisteenus võimaldab kolme nõustamisvarianti: tekstiga nõustamine (suhtlemine toimub reaalajas kirjutades), häälega nõustamine reaalajas (sarnaneb enim tavalise telefonivestlusega) ning hääle ja videoga nõustamine reaalajas (st nõustatav ja nõustaja näevad üksteist).

Seda tüüpi nõustamisteenus sobib neile, kes ei saa ise tulla vastuvõtule näiteks liikumispuude või Eestist eemal viibimise tõttu või kes soovib nõu küsida millegi kohta, mida ehk esimese hooga ei julgeks nõustajale vastuvõtul rääkida, sest e-nõustamisteenust saab kasutada ka anonüümselt.

Skype’i teel võib küsida nõu näiteks suguteedega seotud kaebuste, urineerimishäirete, viljatuse ja seksuaalelu häirete jm kohta. E-nõustamisteenuse naistearsti Kai Haldre sõnul on tema poole pöördutud Skype’i teel enamasti viljatusega seotud probleemide asjus.

Isegi juhul, kui nõustaja ei oska kohe anda konkreetset vastust, aitab ta hankida vajaliku info küsimusele vastuse leidmiseks, samuti võivad spetsialistid alati anda nõu eriarsti vastuvõtule mineku suhtes – kuhu, kuidas ja millal. E-nõustamise jaoks pole tarvis perearsti saatekirja, samuti ei pea olema ravikindlustust. E-nõustamisteenuse 20-minutiline sessioon maksab 15 eurot, teenuse tasude eest toetatakse noorte nõustamiskeskkonda amor.ee.

Märksõnad
Tagasi üles