Sisukord
Arvamus
Postimees
10.03.2016
Eesti Mälumäng Tartu jõhkardeid ühendab keeruline lapsepõlv (40) Dilbert Horoskoop Male Palju õnne Tagakülg 10.3 Eesti lühiuudised Et oleks, millele toetuda Eesti lühiuudised Viisakeelu all olev Kross sõidab taas USAsse Mart Laaril ilmus uut ajalooraamat «Rahvuse sünd» Suurim sõjaoht seisneb Kremli valearvestuses Harju tänaval mälestati märtsipommitamise ohvreid Tallinna TV väntab seriaali «Savisaare protsess» (4) Majandus Firma kulutab miljoneid reisijate meelitamiseks bussi (2) Olav Osolin Nordicast – probleemideta nime on raske leida Luksusbuss valmib mõne nädalaga (2) Majanduse lühiuudised Välismaa Läti loodab rahulikku leegionäride päeva Välismaa lühiuudised Kučinskist ei peeta Lembergsi käpikuks Dombrovskise partei kukutasid nende endi siseintriigid Surve ettearvamatule Põhja-Koreale kasvab Arvamus Indrek Kuus: taplus Tartus ja sabaga loomakostüüm (4) Eesti Naistoimetajad: pealiskaudsusega võib solvata MTÜ Soldiers of Odin Estonia vastulause (6) Taavi Minnik: Kalifaadi viimased päevad (4) Veebikommentaarid Postimees 1995. aastal: Estonian Airi juhtkonna arvates on koondatud lendurid algatanud laimukampaania Päeva karikatuur Juhtkiri: kuidas taastada ühiskondlikku turvatunnet? (3) Priit Humal: teeme Eesti raudtee abil üheks linnaks (12) Indrek Teder: praeguse haridusreformi tulemus saab olla vaid hariduse pohmell (7) Kultuur Kultuuri lühiuudiseid Õitsev õunapuuaed ehk kuidas vaadata stalinismi? Esimene tulemine: lootust on Sport Väljavilistatud Ronaldo aitas Reali kaheksa hulka Spordi lühiuudised Puhas laskmine, aeglane sõit Esimene miniolümpia toimub Riias Klitško, Pacquiao ja teised profipoksijad olümpiale – põnev, kuid küsimusi on palju Tarbija Traadist riidepuud rikuvad riideid Tartu Taastame koos Tartu turvatunde (2) Süütaja hoiab naabreid hirmu all Kolm küsimust võivad ohjeldada joomist (1) Politsei viis teadvusetu suhkruhaige arestimajja (9) Piltidega koos ripub seinal suuri üllatusi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti Naistoimetajad: pealiskaudsusega võib solvata

2 min lugemist
Raamatud FOTO: osta.ee

Evelyn Kaldoja kurtis oma naistepäeva arvamusartiklis «Mitte minu nimel!» (PM 8.03), et ei tea, mis organisatsioon on Eesti Naistoimetajad. Võinuks internetist järele vaadata. Avalikus ruumis on nii ühingu põhikiri kui ka pidev ülevaade kogu tegevusest.

Juhatuse liikmete nimed on avalikult ka äriregistris, aga eraisikutest liikmete nimekiri ei peagi avalik olema. Blogist, mida juhatus peab juba aastaid, võib lugeda, millega ühing tegeleb. Et see pole koduleht, vaid blogi, tuleneb blogi tasuta veebiruumist, ühing tegutseb aga peamiselt oma liikmete liikmemaksude eest. Anonüümne mees on ilmselge tegijate iroonia, kui blogi registreerimisel on Bloggeri esimene küsimus blogija sugu.

Eesti Naistoimetajad oli esmalt Eesti Ajakirjanike Liidu ühetaoliste huvidega liikmete sektsioon. Samalaadseid sektsioone on liidus olnud teisigi, aga naistoimetajate sektsioon registreeris end 2009. a. mittetulundusühinguna, et hõlbustada koostööd teiste naisorganisatsioonidega. Selline koostöö on nii Soome Ajakirjanike Liidu aastakümneid tegutsenud naistoimetajate sektsiooniga Soome Naistoimetajad kui ka Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga. Evelyn Kaldoja nimel meie ühing ei esine, sest ta ei ole Eesti Ajakirjanike Liidu ega Eesti Naistoimetajate liige.

Avaliku ürituse korraldab Eesti Naistoimetajad vähemalt kord aastas. Traditsiooniks on kujunenud sügisel ühingu aastapäeval korraldatav ajakirjandusseminar. Siis tehakse selle kohta ka pressiteade, mille lõpus on alati selgitus, mis organisatsioon on Eesti Naistoimetajad ja keda ühendab. Seminarid on üldpealkirjaga «Kära meedia pärast» ja iga kord eri teemal, näiteks mullu sügisel «Vihakõne – päriselt ka?». Ühtlasi annab mittetulundusühing omal kulul välja hea sõna auhinda, mille saanute nimekirja võib leida nii Eesti Ajakirjanike Liidu kodulehelt kui ka Vikipeediast.

Tuntuses on kellelgi raske võistelda Postimehe ajakirjanikuga, kelle nimi ja foto ilmub lehes iga päev, eriti kui tuntus polegi eesmärk. Toimetajate nimed on tagaplaanil nii televisioonis kui ka raamatutes ja ajakirjades ning toimetajate portreed ilmuvad peamiselt juubeli puhul. Seepärast võib Eesti suurima päevalehe ajakirjanik tõenäoliselt olla üleriigiliselt tuntum kui maakonnalehe või erialaajakirja peatoimetaja või kauaaegsed telesaatejuhid, kes enam ise ekraanil ei esine. Kõiki neid on Eesti Naistoimetajate liikmete hulgas, nagu ka neid, kelle nimi on mitme raamatu kaanel, ja isegi üks Postimehe kolumnist. Enne arvamuse kirjutamist võinuks kasvõi Vikipeediast vaadata, mis ühinguga tegu. Pealiskaudsus meie ühiste väärtuste hulka ei kuulu.

Eesti Naistoimetajate juhatuse liikmed Piret Mäeniit, Aita Nurga ja Merike Viilup

Eesti Naistoimetajate revident ja Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige Madli Vitismann

Seotud lood
    09.03.2016 11.03.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto