Sisukord
Eesti
Postimees
10.03.2016
Eesti Mälumäng Tartu jõhkardeid ühendab keeruline lapsepõlv (40) Dilbert Horoskoop Male Palju õnne Tagakülg 10.3 Eesti lühiuudised Et oleks, millele toetuda Eesti lühiuudised Viisakeelu all olev Kross sõidab taas USAsse Mart Laaril ilmus uut ajalooraamat «Rahvuse sünd» Suurim sõjaoht seisneb Kremli valearvestuses Harju tänaval mälestati märtsipommitamise ohvreid Tallinna TV väntab seriaali «Savisaare protsess» (4) Majandus Firma kulutab miljoneid reisijate meelitamiseks bussi (2) Olav Osolin Nordicast – probleemideta nime on raske leida Luksusbuss valmib mõne nädalaga (2) Majanduse lühiuudised Välismaa Läti loodab rahulikku leegionäride päeva Välismaa lühiuudised Kučinskist ei peeta Lembergsi käpikuks Dombrovskise partei kukutasid nende endi siseintriigid Surve ettearvamatule Põhja-Koreale kasvab Arvamus Indrek Kuus: taplus Tartus ja sabaga loomakostüüm (4) Eesti Naistoimetajad: pealiskaudsusega võib solvata MTÜ Soldiers of Odin Estonia vastulause (6) Taavi Minnik: Kalifaadi viimased päevad (4) Veebikommentaarid Postimees 1995. aastal: Estonian Airi juhtkonna arvates on koondatud lendurid algatanud laimukampaania Päeva karikatuur Juhtkiri: kuidas taastada ühiskondlikku turvatunnet? (3) Priit Humal: teeme Eesti raudtee abil üheks linnaks (12) Indrek Teder: praeguse haridusreformi tulemus saab olla vaid hariduse pohmell (7) Kultuur Kultuuri lühiuudiseid Õitsev õunapuuaed ehk kuidas vaadata stalinismi? Esimene tulemine: lootust on Sport Väljavilistatud Ronaldo aitas Reali kaheksa hulka Spordi lühiuudised Puhas laskmine, aeglane sõit Esimene miniolümpia toimub Riias Klitško, Pacquiao ja teised profipoksijad olümpiale – põnev, kuid küsimusi on palju Tarbija Traadist riidepuud rikuvad riideid Tartu Taastame koos Tartu turvatunde (2) Süütaja hoiab naabreid hirmu all Kolm küsimust võivad ohjeldada joomist (1) Politsei viis teadvusetu suhkruhaige arestimajja (9) Piltidega koos ripub seinal suuri üllatusi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Suurim sõjaoht seisneb Kremli valearvestuses

3 min lugemist

Tõenäosus, et Venemaa riskib Balti riikides Vene-NATO täiemahulise vastasseisuga, on äärmiselt väike, avaldab teabeamet oma värskes raportis. Olukord võib aga muutuda, kui moonutatud ohutaju peaks Kremli ladviku saatusliku väärotsuseni viima.

«Venemaal kindlasti ei ole praegu kindlust, et ka piiratud rünnak Balti riikide vastu jääks NATO ulatusliku vastupanuta. Nähtavas tulevikus on selline agressioon äärmiselt ebatõenäoline,» kinnitas teabeameti värske juht Mikk Marran, kes esitles eile ameti 23-aastase ajaloo esimest avalikku julgeolekuraportit.

Lõviosa pealtnäha tagasihoidlikust, 44-leheküljelisest raamatust lahkabki seoseid Venemaa poliitiliste ambitsioonide, moodsamaks muutuva sõjaväe ja raskustes riigieelarve vahel.

Välisluureasutuse info põhjal häirib Kremli otsustajaid praegu enim asjaolu, et pärast Eesti ja Läti 2004. aasta liitumisotsust on Venemaa sunnitud jagama läänes piiri NATOga. Viimane pakub aga Ameerika Ühendriikidele mugavat platsdarmi, kust soovi korral Venemaad ohustada.

Kremlile sobiks kõige paremini, kui Balti riikidest õnnestuks taas kujundada blokivälised puhverriigid, kust USA üksused välja viidaks. Puhvertsoonile – mis võiks ajapikku laieneda kogu Mandri-Euroopasse – kehtestataks uuesti Venemaa vetoõigus. Plaan õnnestuks täielikult aga vaid kahe stsenaariumi korral: kui Balti riigid NATOst välja astuksid või kui NATO lakkaks olemast. Kõik muud lahendused on Venemaa seisukohalt poolikud.

Kui  SRÜ riike hoiab Venemaa raudses poliitilises haardes, siis Eestit näeb idanaaber lääne osana. «Me ei kuulu nende jaoks samasse kategooriasse kui Ukraina ja Valgevene. Eesti on Venemaa jaoks lihtsalt ebamugav, tülikas, kummalisel kombel edukas, ent nõrk lüli läänest,» rääkis Marran.

Viimane tähelepanek on võtmetähtsusega. Kuigi läänele võib Krimmi või Donbassi sündmuste kordumine Narvas tunduda tõenäoline, ei näe seda nii idanaaber. Luurajate tähelepanekute järgi arvestab Venemaa juhtkond praegu, et Baltimaade ründamisele vastaks NATO ühe kuni kahe korpuse ehk 20 000 – 80 000 sõduri kohaletoimetamisega.

See oleks liiga suur suutäis. «Venemaal on kiirreageerimisvõimelist jõudu üldse umbes 25 000 mehe jagu,» selgitas Marran. Sellega probleemid veel ei lõpe. Kuigi paberil on Venemaa lääne sõjaväeringkonnas muljetavaldavad üksused, suudab iga maaväe manööverbrigaad lahinguvõimelisena välja panna vaid osa – keskmiselt ühe pataljoni taktikalise grupi ehk 700–900 sõdurit.

Suurim puudus on kvalifitseeritud personalist, eriti tanki- ja soomukikomandöridest. Kui liita õhudessantvõimekus, suudaks Venemaa Balti riikide piiride äärde koondada kümmekonna brigaadi jagu võitlusvõimelisi sõdureid.

Kuigi Narva on tõesti üks kuuest lääne sõjaväeringkonna strateegilisest operatiivsuunast, on hoopis olulisemad Kaliningradi, Koola poolsaare ja alates 2014. aastast Ukraina operatiivsuund. Mitmel suunal korraga selline arv üksusi aga kuigi pikalt tegutseda ei suuda.

Kokkuvõttes sobivad Vene relvajõud kõige paremini osalema lokaalses konfliktis väikese ja liitlasteta vastase vastu, kelle ressursid kiiresti ammenduvad. Hea näide on 2008. aasta sisstung Gruusiasse.

Kui kaua meile soodus olukord kestab, on aga ebaselge. Kuigi mullu langes Venemaa majandus neli protsenti, läks endiselt 4,2 protsenti SKTst armee moderniseerimisele. Märkimisväärne osa uuest soomustehnikast ja üksustest tuleb just Baltimaade vahetusse lähedusse. Kuigi kava näeb ette armee 2020. aastaks ümber relvastada, õnnestus Venemaal viimane kaitsetellimuse plaan täita 2013. aastal.

Raporti autorite hinnangul puuduvad president Vladimir Putini režiimil tahtmine ja ideed Venemaa moderniseerimiseks. Olukorra leevenemist oodatakse umbes kahe aasta pärast, kui nafta hind ehk tõuseb ja lääs loobub majandussanktsioonidest.

Samas terendavad sisepoliitikas keerulised ajad. Putini režiimil tuleb tänavu saavutada hea tulemus riigiduuma ja 2018. aastal presidendivalimistel. Hiljemalt 2018. aastaks soovib valitsev partei saada oma kontrolli alla kogu Vene ajakirjanduse, et selle abil ühiskonda rohujuuretasandil kontrollida ja välistada Maidani-sarnaste meeleavalduste kordumine.

Pikkade valitsusaastate vältel on eksperdid presidendi bürokraatiaaparaadis asendatud enamasti kuulekate ja korrumpeerunud käsutäitjatega. Samal ajal, kui Kremli ladvikus levib suhtumine «valitseme, kuni elame», ei julge hierarhias allpool olijad teatada probleemidest, anda infot ega hinnanguid, mis on vastuolus juhi arusaamaga.

Marrani sõnul tulenebki siit üks võimalik julgeolekuoht Eestile – Venemaa juhtkonna väärarvestus. Üks näide valedest luureandmetest võis olla otsus tungida Donbassi. Praeguseks on agressioon kujunenud Venemaale kurnavaks ning konflikt külmunud suuremate tulemusteta.

Teine sõjalise konflikti puhkemise oht Baltimaades tekib juhul, kui Venemaa peab vajalikuks oma aktsiaid mõnes teises konfliktikoldes tõsta. Suurim seesugune oht on praegu Türgi-Süüria piiril.

«Mina kujutan seda stsenaariumi ette sellisena, et Venemaa ja Türgi satuvad konflikti. Selleks et saada parem läbirääkimispositsioon, võib Venemaa võtta midagi ette mõnes teises NATO regioonis, näiteks Balti riikides,» rääkis Marran. Ka Ukrainas või Artikas toimuv võib lõpuks mõjutada sõjalist olukorda meie piiridel.

«Moskva on valinud isolatsiooni tee, mis põhineb kahel eeldusel. Esiteks, et Venemaa on eraldi tsivilisatsioon, mis peabki vastanduma kõigele läänelikule. Teiseks arvavad nad, et Euroopa Liidu ning USA ühtsus on ajutine ja mõraneb aegamööda,» seletas Marran.

Nii pole ime, et Euroopas jätkuv pagulaskriis on vesi Venemaa veskile. Teabeamet ennustab, et tänavune põgenike voog Euroopasse tuleb sama suur kui mullu. Läbimurre võib saabuda kriisi üldise lahendamisega või siis praegu läbiräägitava Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppega.

Seotud lood
    09.03.2016 11.03.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto