Sisukord
Arvamus
Postimees
11.03.2016
Eesti Kasahstani teadlased otsivad koostöös Tartu Ülikooliga spordigeeni (1) Dilbert Rikas vaeslaps proovib kristallkingakest Palju õnne Horoskoop Mälumäng Male Kongress nr 2 ootel (1) Hukkunute hulk vähenes, muud arvud samad Tagakülg Kriminaalhooldaja nõudis Tartu jõhkardile korduvalt vangistust Riik kahtlustab maakondi abivahendite eelarve väärkasutamises Kodanikud seadsid Rail Balticu trassivaliku kahtluse alla Valitsus kiitis haldusreformi eelnõu heaks (1) Kalasadamas sõitis auto kailt vette Eesti lühiuudised Majandus «Need pole inimesed, vaid robotid» – politsei karistusaktsioonid on veokijuhid meeleheitele ajanud (41) Mario Draghi lajatas jälle Autoettevõtete liit: karistamine ei vähenda probleeme (1) Majanduse lühiuudised Välismaa Ülejooksik paljastas ISISe saladused Eurokonservatiivide juht: alustada tuleb piiride tugevdamisest (3) Eestlaste eestvõttel kutsuti Kasahstani korrale Välismaa lühiuudised Arvamus Päeva karikatuur Mart Helme: õhus on hüsteeriat? Tõepoolest, on (20) Liina Kersna: Tartu peksmine kui tegemata töö vili (16) Postimees 1918. aastal: meie lehte tabanud keerulistest oludest Juhtkiri: kuidas lahendada tüli? Otsigem kokkulepet! Martin Laine: õudusjutt uhkusest Eesti üle (11) Mart Meri: kuidas juba 200 aastat Eestit eri moodi jagada on püütud (5) Andrus Karnau: põlevkivitööstus – pankrotti laskmiseks lihtsalt liiga suur (1) Kultuur Suur Eesti film väikesest Palestiinast: «Karmil pinnal» Valmistudes eelmiseks lahinguks Vagu Ohaka loomepõllul Kultuuri lühiuudised Sport Kõiv 24. kohast täit rahulolu ei saanud Spordi lühiuudised Ratas: minu kandideerimise taga pole poliitilisi kokkuleppeid (2) Epp Mäe pandi Riias kiirelt selili Lätlased segavad üle pika aja eestlaste kullajahti Teist noorust nautiv Zlatan vaigistas kriitikud Tallinn Kalasadamas sõitis auto kailt vette Tarbija Aru ei saanud midagi, aga kõik laabus Reisiuudised Tartu Kuritegevus südalinnas ei kasva Võimuvõitluse teine raund: Oudekki Loone vs. Aadu Must Noored otsisid geenidest lihasjõudu Uuenenud kaubamaja lisab kaks söögikohta Vaimuhaiget kunstnikku paelusid loomad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Liina Kersna: Tartu peksmine kui tegemata töö vili

2 min lugemist
Liina Kersna FOTO: Kaupo Kikkas

Riigikogu liige Liina Kersna kirjutab viimaste Tartu sündmuste valguses lähisuhtevägivallast Eestis.

Armastust ei saanud ta lapsena kunagi tunda. Küll aga peksu. Ja kui teda peksti, siis nagu looma. Mida rohkem poissi peksti, seda rohkem hakkas ta naerma. Meeleheites võis ta nutta, kätt põletada, end lõikuda või teha mida iganes. Mõistmist ega abi ei tulnud.

Täna teab terve Eesti Andriast kui külmaverelist väikelapse isa peksjat. Imestada pole põhjust. Vägivallamuster kipub kanduma põlvest põlve. Northamptoni ülikooli uurimuse järgi on kodus vägivalda kogenud lastest 62 protsenti tulevikus ka ise vägivaldsed. Kui jõhker vanem murrab lapsel käe, siis paneme selle lahasesse ja varsti on käsi terve. Aga kui murtakse lapse vaim? Liiga tihti me ei märka, ei oska reageerida ja – meil ei ole raha.

Väärkoheldud lapsed on tihti depressioonis ja posttraumaatilises stressis, neil esineb rohkem alkoholi- ja narkosõltuvust. Uuringutest on saanud kinnitust seos posttraumaatilise stressi ja õigusrikkumiste vahel.

Eestiski tutvustatud Suurbritannia teadusuuringud näitavad, et tulevase vägivaldse käitumise eelduseks on 8–10-aastaste laste impulsiivsus, mahajäämus koolis ja vanemate vähene osavõtt lapse elust. Kui me sellistele lastele õigel ajal abi ei paku, sooritavad pooled neist oma eluteel mõne kuriteo. Probleemsed lapsed ja nende vanemad vajavad erilist tähelepanu. Kokkuvõttes tuleb see kordades odavam võimalike tagajärgede kinnimaksmisest.

Elu näitab, et üksi on vägivallarattast maha saada praktiliselt võimatu. Vägivalla ohvrid vajavad spetsialistide abi. Viimastel aastatel on meil ohvritest naisi ja lapsi nii psühholoogiliselt kui juriidiliselt nõustatud Norra Kuningriigi toetusel (200 000 eurot aastas). See programm sai veebruaris aga läbi ning seetõttu on naistepäevakuu olnud paljudele naiste tugikeskustele keeruline. Eesti riik võttis küll koorma enda kanda, kuid seni pole ministeerium nõustamisrahasid välja jaganud. Mis tähendab, et nõustamisteenust pakutakse praegu kas vabatahtliku tööna või ei tehta seda üldse.

Vajadused on võimalustest muidugi mitu korda suuremad. Näiteks Tallinna Naiste Kriisikodu poole mullu pöördunud 533 naisest suurem osa oleks vajanud ka psühholoogilist nõustamist. Seda suudeti pakkuda vaid vähem kui sajale ohvrile.

Möödunud nädalal tutvustati perevägivalla leviku uuringut, kus võrreldi 2001. ja 2015. aasta andmeid. Nii vaimse, füüsilise kui ka seksuaalse vägivalla juhtumite arv on oluliselt tõusnud. Kui 2001. aastal oli ühe ohvri kohta aastas 2,5 füüsilise vägivalla juhtumit, siis 2015. aastal 14. Ka politseistatistika kinnitab lähisuhtevägivalla juhtumite arvu lisandumist. Mullu registreeris politsei 12 000 juhtumit, 30 protsenti rohkem kui aasta varem. Iga kümnes kuritegu Eestis on seotud perevägivallaga.

Paradoksaalsel kombel on nende kasvude üle aga hea meel. See näitab, et lähisuhtevägivalda ei peeta enam normaalseks, sellest antakse teada. Samas teame, et osa hinnangute kohaselt küsib Eestis abi vaid iga kümnes ohver.

Nende arvude ja trendide paistel ei söanda vist keegi vaielda, et lähisuhtevägivalla ohvrite toetamiseks/nõustamiseks peame suunama märksa rohkem vahendeid. Kui praegu kulutame tugikeskuste ülalpidamiseks ja ohvrite nõustamiseks kokku ligi 800 000 eurot (500 000 eurot tegevustoetuseks, 200 000 nõustamiseks ja 90 000 ööpäevaringse tugitelefoni toimimiseks), siis järgmisel aastal peaks see summa olema minimaalselt üks miljon. Seda pole palju ja kindlasti mitte piisavalt, kuid selle rahaga saaks päästa reaalselt elusid. Nii täiskasvanute kui laste elusid.


Liina Kersna on riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees

Seotud lood
10.03.2016 12.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto