Sisukord
Nädala näod
Postimees
12.03.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Loomad naudivad päikest Palju õnne Mees, kes ei kartnud Tagakülg In memoriam Anu Liivak (14.10.1953 – 10.03.2016) Rahvusliku lennufirma logo on inspireeritud kiilidest Eesti lühiuudised Juhan Parts kaitseb tuliselt Botnica ostu «Aktuaalne kaamera» tähistas juubelit Järjekordne märgiotsing lõppes fiaskoga (7) Multihumanitaari šokolaadililled rihivad Harrodsit Välismaa Pariis pakub peatuspaika 700-le Barbie-nukule Kriitikud röövivad Merkelilt une (3) Erdoğan – EL 1:0 Välismaa lühiuudised Donbaslased elavad keset miinivälju (1) Arvamus Urve Eslas: mida kuulavad ehitajad Yoko Alender: kes tahaks elada Tallinnas? (6) Mees, kes ei kartnud Postimees 1993. aastal: Lauri Vahtre hoiatab Eesti rahvast Jüri Toomepuu eest Erdoğan – EL 1:0 Unistas end tippu Päeva karikatuur Jelena Skulskaja veste: kohad, kus isegi õnnetus on meeldiv Juhtkiri: The Answer is Estonia* (5) Peeter Langovitsi tagasivaade: Kuku-telet ei tulnud Plekk mainele igaveseks (10) Kultuur Nädala plaat. Eurolaulu siin pole Mida arvab Postimehe žürii filmist «Perekonnavaled»? Nädala album. Djerro seiklused elektroonika kullafondis Unistas end tippu Kotitäis lolle nalju Luulehetk – hetk luules Muinas-Eesti Macbeth ja teisi jutte Väärtuslik lisandus Tammsaare-uuringutele Sport Spordi lühiuudised Kas Nabi päästab taas Eesti maadluse au? Autogrammijaht paljastab staaride värvika seltskonna Norra võitis kodus Plekk mainele igaveseks (10) Tarbija Jurist vastab Kommentaar Kuidas vältida tööstressi? AK Yoko Alender: kes tahaks elada Tallinnas? (6) Nädala album. Djerro seiklused elektroonika kullafondis Nädala plaat. Eurolaulu siin pole Valitsus pärast naistepäeva Hilinenud tervitus Kadriorust Rein Järlik: Sõmerpalu valla verine kolmapäev (12) Arko Olesk: ökoloogiline küür tekitab taimeteadlaste seas vaidlusi Nälginud Eesti (13) Arter Krimmist pärit «küborg»: ma ei saa neile kunagi andestada (4) Valime uue klassikatähe! Margit Härma: üldised juhised ellujäämiseks märtsis Eesti esipankur elab raha- ja teadusmaailma vahel (15) Mõtle, mida teed! Või kahetsed... Et Eesti elu edeneks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Unistas end tippu

2 min lugemist
Jüri Pootsmann FOTO: Andrus Peegel

Jüri Pootsmanni nime ei teadnud pooleteise aasta eest peale tema lähiringi kuigi paljud. Nüüd pruugib tal öelda vaid üks sõna raadioeetris, kui juba meie pere kolmene pesamuna kilkab: «See on ju Jüriiii!!»

Superstaarisaate tähevabriku esmapilgul kõige tagasihoidlikum võitja on osutunud komeediks, kelle jaoks ükski tipp muusikataevas liiga kõrgeks ei jää. Olles end vaevalt laval näidanud, on tal juba taskus Eesti aasta parima meesartisti tiitel, valminud fänniraamat ja lavakontol Eesti muusika Spotify rekord. «Eesti laulu» karussellilt sõidab Jüri looga «Play» otseteed Eurovisioonile kogu Eestit esindama. Enneolematu!

Traditsioonilise muusikatähega on šarmantsel-galantsel Raikküla noormehel väga vähe ühist. Ta ei trügi, ei lärma, ei skandaalitse tähelepanu pärast. Kui ta peaks võidu nimel maha müüma oma väärtushinnangud, väärikuse või sõbrad, siis keeraks ta kuitahes säravatele saavutustele südamerahus selja. «Tähtsaim on see, et mu süda oleks rahul, ükspuha mida ma ka teeks,» ütleb ta.

Lava on ometi andekaid, meeletu läbilöögitahtega artiste täis. Miks me armastame just Jüri Pootsmanni? Suur osa saladusest on tegelikult päris lihtne – see noormees on otsast otsani päris.

«Minu silmis on suurim väärtus olla siiras,» ütleb peategelane ise. «Üritan end ümbritseda üksnes päris inimestega. Õiged inimesed ümber annavad jõudu ja julgust. Ning aitavad ausaks jääda, teesklust ma ei talu.»

Kuid Jüri pole lihtsameelne, ta teab, et teatud tasemel tuleb tal kokku puutuda osavalt sätitud fassaadide, timmitud maneeride ja halastamatu külmaverelisusega.

Talendi taga seisavad võimekad toetajad: suurepärase muusikatajuga Stig Rästa ja «Eesti laulu» peaprodutsent Mart Normet. Jüri julgus «kõva tegija» uksele koputada ja endale lugu küsida on kinnitus tema tugevast tahtest ja kõigutamatust usust. Ning oskusest elu usaldada.

Eurovisiooni väärtus on eestlaste silmis kõikunud. Konkursi idee peaks olema ju ergutada loovust, ent kui see hääbub kinnise ringi «Kes aias?»-mänguks, kahaneb tahes-tahtmata ka publikuhuvi. Sellele vastandub Normeti energiat täis pumbatud vitaalne, soe ja suurejooneline «Eesti laulu» sõu, mis meelitab uusi talente välja iga kivi varjust ja rikastab muusikaelu.

Jüri Pootsmanni fenomen toetub paljuski tema salapärasusele. Hetke meedialemmikuna kuuleb-näeb-loeb temast kõikjalt. Ta ei jää kunagi vastust võlgu, kuid hinge ta avalikus kohas ei ava. Kes ta tegelikult on, see tuleb välja lugeda ridade vahelt. Või pilgust – erakordselt varjundirikas ja jõuline silmavaade on kindlasti uks, mille kaudu Jüri leegitsevasse sisemaailma pilku heita. Justkui imagoloogiline black box kütkestab meid just see, mille sisemusse me ei näe.

Jüri Pootsmann on hoolimata õhukesest elukogemusest piisavalt tark, et seda reeglit mõista. Faktikividest ummistamata ruumi on igaühel nii tore ise täis unistada. Nii õpetab Jüri lisaks kuulaja kõrva paitamisele inimesed taas unistama ja unistustesse uskuma. Pootsmann on nagu unistuste teostumise võimalikkuse elav tõestus – julge tahta, ning ükski tipp pole liiga kõrge.

Seotud lood
    11.03.2016 14.03.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto