Sisukord
Uudised
Tänane leht
14.03.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Surnuks tunnistatud narkoärikas saadi kätte Venemaalt (9) Paulus sai süüdistuse narkojõugu rahastamises (1) Täna emakeelepäeva e-etteütlus Vikerraadios Uued kiiruskaamerad on fikseerinud tuhandeid kiiruseületusi Uuring: kooselu lõppedes ei pruugi lõppeda perevägivald Vabaõhumuuseumis tähistati maaslenitsat Eesti lühiuudised Savisaarlaste dessant Tartusse jooksis liiva (1) Majandus Majanduse lühiuudised Majanduskomisjon otsustab Arengufondi saatuse Kruuda: Tere aktsiate müügilt tõmbas vaiba alt ära DNB pank Välismaa Türgi pealinnas kärgatas järjekordne pomm Mis on lahti Poola riigis? (1) Välismaa lühiuudised Saksa populistid lõikasid kohalikest valimistest kasu, Merkel kandis kaotusi Arvamus Juhtkiri: väärtushinnangute veelahe Keskerakonnas (7) Mart Rannut: eesti keel maailma enimkõneldud keelte seas (2) Postimees 1896. aastal: must kroonika Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime! (14) Jüri Luik: Lennart Meri pärand (16) Rein Veidemann: mis see Eesti märk üldse olla saab (3) Kultuur Välja ilmus Eesti esimese animalisti joonistusi Saarlasest maailmanime jälgedes Sport Spordi lühiuudised Pärnu jõudis uue tähiseni, ent Keele isu ei rauge Nabi loodab jõuda elu parimasse vormi, aga kas sellest piisab? Eestlased otsisid edu keskmike hulgas Tarbija Poolvalmis riided – eakate rõivamure ootamatu lahendus (1) Tartu Rändhääletajad jäid pika ninaga (2) Reinar Hallik: tahan Rockis uuesti jalad alla saada Emakeelepäev tuleb haruldustega Tõnu Ints: mis saab vanglast vabanenud noortest? (3) Juhtkiri: peksupealinna rändkarikas Eetrisse jõuab Tartus loodud telemäng Kurt poliitik võitleb viipekeelse tõlke eest (1) Aeg seisab: sotsiaalkorteris elamine nõuab jõudu ja tervist (1) Linna korterite paine – suured vajadused ja piiratud võimalused Vitamiinilaks ja puhas rõõm kudumisest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aeg seisab: sotsiaalkorteris elamine nõuab jõudu ja tervist

5 min lugemist
Rahu 15 maja sotsiaalkorteris elav endine sundüürnik Silvia Tamm pakkus naistepäeval tema muresid kuulamas käinud Tartu linnapea Urmas Klaasile istumiseks oma ratastooli, sest tugitool on väikses toas akna juurde pääsemiseks tõstetud diivanilaua peale. FOTO: Sille Annuk

Kuhu ma teid panen, ehmub sotsiaalkorteri elanik, kui tema tuppa astub neli inimest. Kitsas on tõesti, kuid see on väike mure, kui oled vana, liigud vaevaliselt ja elad Tartu linna sotsiaalkorteris kempsu, pesemiskoha ja sooja veeta. Või kui ongi vannituba, pole sellest kasu, sest no nende kõverate jalgadega ju enam vanni ei roni. Nii ei saa edasi elada, tuleb tegutsema hakata, võttis külaskäigu kahte sotsiaalkorterisse kokku Tartu linnapea Urmas Klaas.

Rahu 15 maja 18-ruutmeetrise sotsiaalkorteri üürnikul Silvia Tammel (75) on eluks hädavajalike asjade vahel väike käigu-, õigemini sõidurada. Põrandakatte on üles punnitanud ilmselt hallitus, töömees ütles perenaisele, et kate tuleb üles võtta, jutuks see jäigi.

Selles keskküttega toas WCd ega dušši pole, kraanist tuleb ainult külma vett. Viimaste puuduste pärast ongi perenaine kirjutanud avalduse teise järel, et saada linnalt parem eluase. Aastaid ei midagi. Miks nii, uuris Tartu Postimees, ning kutsus Silvia Tamme ja tema saatusekaaslase, teises linna korteris olmemuredega jännis oleva aastates naise juurde naistepäeval külla linnapea Urmas Klaasi.

Ühine kemps ja pesuruum

Tugitool on akna juurde pääsemiseks diivanilaua peale tõstetud ja nii ongi voodiveerel istuval perenaisel linnapeale pakkuda vaid oma ratastool. Sõiduriistale paneb ta kohe piduri peale, sest muidu võib külaline plauh üle pea käia.

Raske puudega Silvia Tamm on matnud ainsa tütre ja sugulasedki. Aastaid tagasi pidi ta sundüürnikuna lahkuma koduks olnud korterist.

Kõigepealt sai naine linnalt elamise Fortuuna tänavale, kus oli küll suurem korter, aga vesi oli õues. Rahu 15 majas elab ta üheteistkümnendat aastat. Tuba on soe, kuid Silvia Tamm läheks sealt kasvõi täna ära. Aga pole võimalik – korter pole tema oma, ta ei saa seda müüa ega vahetada, ka ei tohi ta seal lasta midagi ümber ehitada.

«Suurim häda on see, et mul ei ole siin WCd ega dušši,» selgitas Silvia Tamm. «Olen suhkruhaige, pean tihti kempsus käima. Pott on kraanikausi kõrval, vedela valan kraanikaussi, sealsamas pesen ka nõusid. Kraanist tuleb ainult külma vett, mul on käed haiged, mitu korda opereeritud. See ei ole normaalne elu.»

Üldkasutatav WC ja duširuum on üle koridori, kuid neid Silvia Tamm ei kasuta, sest rulaatori või ratastooliga kempsuminek on töö omaette, seda enam, et toauks avaneb sissepoole. Suur duširuum on talle ka liiga külm. Nii tulebki läbi ajada oma poti ja naabruses asuva Tartu puuetega inimeste koja duširuumiga, kus pesukord maksab poolteist eurot.

Samas maksab Silvia Tamm kinni ühise duširuumi, WC ja koridori kulud, viimati moodustasid need arvest üle 20 euro. «Ei ole normaalne, et maksan ruumide eest, mida ma ei kasuta,» arvas ta.

Klaas selgitas, et ühiste ruumide kulude maksmisest ei saa Tamme vabastada, kuid linnapea mõistis, et sellised olud aastates naisele ei sobi. «Teile tuleb leida WC ja pesemisvõimalusega elamine,» kinnitas ta. «Vaadates, kuidas te elate, olete väga tubli – elamine on korras ja puhas, õhk on hea. Aga oma artroosiga ei tohi te kindlasti külma veega lobistada.»

Mõne tunni töö

Lahendus on vaat et käeulatuses. «Silvia, miks te pole küsinud elektriboilerit,» imestas linnapeaga kaasas olnud linnavarade osakonna eluruumide teenistuse vanemspetsialist Jaanika Hõim. «Olen mitu korda küsinud,» vastas Tamm. Kirjaliku avalduse tegi ta 2015. aasta veebruaris.

Jaanika Hõim vaatas sel ajal kraanikausikappi ja teatas: «Pole mingi küsimus siia väike boiler panna, see on mõne tunni töö.» Ta lisas, et Silvia Tamm on ümberpaigutamist vajavate inimeste nimekirjas, tema avaldust arutatakse pea igal eluasemekomisjoni koosolekul, kuid seni on keegi olnud temast viletsamas seisus.

«Minu vastas koridoris on mitu tühja ruumi, kuhu saaks WCga elamise ehitada, 2013. aastast on siin majas kolm korterit vabanenud, ka on siin vaba suurem korter, kus on WC, miks ma sinna ei tohi minna,» ei andnud Tamm alla. «Seda korterit te ei saa,» kostis Hõim kiiresti. «See on broneeritud kahele väga halva tervisega inimesele, kes elavad veeta majas.»

Linnapea jäi enda juurde: Silvia Tamme muredele tuleb lahendus leida. «Kõigepealt on vaja boiler panna, selle saame kiiresti lahendada,» ütles ta. «Kahe päeva jooksul on see töö tehtud,» kinnitas Jaanika Hõim.

Vann on, käia seal ei saa

Suuremate probleemide lahendamine võtab aga aega ja raha. «Ma ei saa inimesele kohe lubada asju, mida pole võimalik täita,» märkis Urmas Klaas. «Selge on see, et linna korterites elavate inimeste muresid tuleb lahendama hakata.»

See veendumus suurenes linnapeal Rahu 8 majas. Esimese hooga paistab, et sügava puudega Helga Stefaglo (84), samuti endine sundüürnik, elab seal võrreldes Silvia Tammega nagu kuninga kass. Paarkümmend aastat on tema koduks olnud keskküttega korter üsna avara toa, köögi, vannitoa ja WCga. See on vaid fassaad.

«Mul on väga dušši vaja, ma ei saa poolkõverate jalgadega kuidagi vanni, olen poolpime kah,» valgustas oma probleemi Helga Stefaglo. Pealinna tütre juurde ta ei koli, sest vanadel ja noortel on erinev elu. «Kui ise enam hakkama ei saa, lähen hooldekodusse,» märkis üürnik.

Seni on ta jalad nii palju vastu pidanud, et lasevad samas majas puuetega inimeste kojas duši all käia, trepikotta tehtud väikestel pinkidel saab puhata. Mida aeg edasi, seda raskem on – neljas korrus.

«Muudkui palun dušši, olen nõus ka maksma, aga ei midagi,» rääkis naine linnapeale. «Mulle on pakutud uut korterit Rahu 15 majja, kus on ühine WC ja duširuum, ning Lubja ja Puiestee tänavale. Need kohad on ju hullemad kui siin! Viimati tuli üks inspektor ja teatas rõõmsalt, et leidis mulle korteri – ahiküttega! No kujutate ette, vaadake mind, püsin püsti kahe kargu najal!»

Vannituba vaadates paistab, et Helga Stefaglo mure lahendamine pole võimatu missioon – vann välja ja dušikabiin asemele. «Me ei tee teile dušši,» ütles aga Jaanika Hõim. «Vanni siit välja ei võeta, sest järgmine üürnik tahab ehk vanniga pesemiskohta. Vanni kõrvale ei mahu dušš ära, siin on rohkem ruumi vaja, sest keegi peab Helgat pestes abistama. Pealegi ei lahenda dušš Helga põhiprobleemi – ta elab neljandal korrusel, mis on põhimure.»

Linnapea oli teist meelt: vannituba tuleb üle mõõta ja mõelda, kuidas inimese probleemi ära lahendada. Muresid on veelgi: toas on põrandakattes auk, köögi seintes suured mõrad, väljakäigu kanalisatsioonitorust kukub maha üha uusi tükke.

«Mulle öeldakse, et korteri remont on minu asi, aga saatke siis remondimehedki, minust kahe karguga ei ole ju tegijat,» märkis Helga Stefaglo. Linnapea lubas lasta korterile remondi eelarve teha, millest selgub, mida saab teha linna ja mida üürniku kulul.

Esmalt koodlukk, siis lift

Helga Stefaglol oli hinge peal veel üks üldine mure: trepikoja uksel on tavaline lukk, kiirabi ega politsei ei pääse sisse. «Muudkui pillun prillitoosiga kiirabile võtmeid, ükskord käis siin kõva kaklus, politsei seisis aga ukse taga, sisse ei pääsenud,» rääkis ta. «Siia on vaja fonolukku, pange see ometi ära, võtke meilt raha.»

Urmas Klaas oli päri, et tavaline lukk sellisesse majja ei sobi. «Fonolukk on kallis, ka selle paigaldamine on keerulisem,» ütles ta. «Aga lihtne koodlukk tuleb küll panna.»

Rohkem kiireid lahendusi linnapea Helga Stefaglole ja teistelegi linna eluruumides elavatele inimesele kohe välja käia ei tahtnud, ta võttis mõtlemisaja.

«Külaskäigud Silvia ja Helga juurde näitasid, et vaja on üle vaadata info liikumine linnavalitsuse osakondade vahel, selles on probleeme,» ütles linnapea kaks päeva hiljem. «Kui inimese tervis halveneb, peab see teave kiiremini jõudma otsuste tegijateni. Inimene ei saa kahe karguga üle vanni ääre ronida, see on selge. On lubamatu, et Silvial on toas vaid külm vesi. Midagi ei klapi siin: et inimesele boiler panna, ei pea linnapea talle külla minema, selline otsus peab altpoolt tulema.»

Lisaks andis linnapea teada, et Rahu 8 majja ehitatakse lift. «Siis saame erinevate probleemidega inimesed selles majas eri korrustele koondada, nii läheb nende kõigi elu paremaks,» selgitas ta. «Seisan selle eest, et linna tänavuses lisaeelarves oleks Rahu 8 majja lifti ehitamine. Kogu see maja vajab põhjalikku remonti ning linnavarade osakond ajab asju, et tööks Kredexi toetust saada. Tulevikus on kavas ehitada Jaamamõisasse korralik sotsiaalmaja.»

Elame, näeme. Kaks päeva pärast linnapea külaskäiku Silvia Tammel sooja vett ei olnud. «Töömehed käisid kohe järgmisel päeval, lubasid tuleval nädalal boileri ära panna,» ütles Silvia Tamm eelmisel neljapäeval. Loodetavasti nii läheb, see ju vaid paari tunni töö.

Seotud lood
    12.03.2016 15.03.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto