Sisukord
Arvamus
Postimees
16.03.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Leevenevad nõuded teevad lasteaednikke nõutuks Ekspert: õnnetuste taga on lohakus või rumalus Venemaa võib üritada Eestit rändega lämmatada (16) Ettekirjutus tehti pärast surmajuhtumit Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Taavi Rõivase ähvardaja astus kohtu ette Päästeauto pumba rike andis tulele edumaa Mälumäng Viljandis hukkus rongi alla jäänud mees Raivo Susi pakkus 100 000 dollarit, aga jäi vahi alla Majandus Komisjon algatab toetusmeetmed põllumajandusele Eestis rakendatakse aina enam plokiahelat Arengufond lõpetab tegevuse Välismaa Rootsi mõistab kohut Süüria sõjakurjategija üle Viisaastak Süüria moodi: viletsus valitseb riiki Välismaa lühiuudised Brüsselis algas inimjaht terroristidele (1) Ida-Euroopa võib Venemaad tunda kõige paremini. Kes neid kuulab? (4) Arvamus Juhtkiri: migrandid Eesti-Vene piiril? (16) Taavi Minnik: Putini nägu ei valeta (15) Postimees 1932. aastal: lõpp Lapua liikumisele Vabatahtlike pöördumine: kui palju jaksab vabatahtlik? Erkki Bahovski: miks ei oska noored vene keelt? (17) Päeva karikatuur: Vene karu lendab edasi Ahto Lobjakas: Eesti majandus vajab riiklikku hooandjat (12) Kultuur Voodoo-lained vs jahimehe süda Sport Varrak: Volgogradi vastu sai natuke kavaldada Spordi lühiuudised Sõõrumaa püüab autoretkega viimase hetke hääli Noored ja vihased konkurendid jahivad Bolti (1) Seeria, mille võib otsustada üks vise Olümpiapilet lubab Raul Mustal valmistuda pingevabalt Tarbija Uued soovitused: last tuleks imetada ka teisel eluaastal (1) AK Voodoo-lained vs jahimehe süda Tartu Prügimahutid kerkisid kui seened pärast vihma Playtech pakub tõbistele hüvitist Kuhu viivad Pirogovi taha plaanitavad trepid? Juhtkiri: uus lehekülg Õpilaste algatus aitab labori tarvikutega täita Kirjanik andis ka ise välja preemia Eesti keel on araablasele sama raske kui araabia keel eestlasele (1) Pärslannast õpetaja aitab Tartus araabia keele huvilisi (1) 28 kaashäälikut ja igal tähel neli kuju Tähendusrikas keel paelub Eesti õppijaid Tung võib tuua Tartu koolidesse teise vahetuse Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Erkki Bahovski: miks ei oska noored vene keelt?

2 min lugemist
Erkki Bahovski FOTO: Mihkel Maripuu

Kolumnist Erkki Bahovski kirjutab Eesti noorte viletsast keeleoskusest, täpsemalt vene keele oskusest, ja otsib selle põhjusi.

Tellijale

Eelmisel nädalal istusin päevakese ühel konverentsil, kus kõlasid vaheldumisi eesti, inglise ja vene keel. Igast sessioonist aitasid teha kokkuvõtte ühe Tallinna kooli gümnasistid. Paraku pidid nad vene keelest aru saamiseks panema pähe kõrvaklapid, kust kostis sünkroontõlge.

Imestasin (võibolla naiivselt). Gümnaasiumi jõudes on vene keelt õpitud vähemalt neli aastat. Keeleõppega on nagu dieetidega – ma olen proovinud hulgaliselt mõlemat –, sest mõlema puhul kinnitatakse meile, et just see meetod garanteerib edu. Ometi võin endise võõrkeeleõpetajana südamerahuga öelda, et mõne keeleõppemeetodi järgi saab võõrkeele selgeks alla nelja aastaga. Vahetevahel piisab mõnest kuust, kuid aastaga peaks olema saavutatud üldine suhtlustasand.

Mida siis tehakse gümnaasiumis? Üldhariduskool peaks olema koht, kus peale inglise keele omandab õpilane ka teise võõrkeele oskuse. Võibolla õppisid konverentsil osalenud gümnasistid teise võõrkeelena mingit muud keelt kui vene keelt ja minu kriitika nende aadressil on seega kohatu, kuid see pole üksikjuhtum. Tean ka juhtumeid, kus vene keelt õppinud noored tegelikult vene keelt ei oska. Olen näinud kaubanduskeskuses pealt, kui müüja ja klient on kasutanud inglise keelt, sest müüja ei saanud vene keelest aru. Normaalne?

Vaatame korraks, mida ütleb gümnaasiumi riiklik õppekava. Paragrahv 4 punkt 5: «...suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust...» Vene keel on paljudel teine võõrkeel, aga seda ei osata. Võib ka pakkuda, et peale inglise keele kui esimese võõrkeele ei osata ka mingis teises keeles kui vene keeles end väljendada. Välja arvatud keeltekallakuga koolidest tulnud.

Miks see nii on? Ühe põhjuse annab Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas oma blogis, kus ta kirjeldab oma äsjast, tema elus esmakordset ettekannet prantsuse keeles ja miks ta söandas prantsuse keelt alles praegu kasutada. «...minu prantsuse keele õpetaja ei armastanud mind mingil põhjusel, ja ütles ühel päeval pärast seda, kui ta oli küsinud jälle midagi, mida ta ei olnud õppida andnud, et «Kallas – vous êtes zéro!» (Kallas, te olete null!). Peab olema ettevaatlik sellega, mida me õrnas eas lastele ütleme, sest see võib neid kas innustada või vastupidiselt motivatsiooni täielikult nullida,» kirjutab Kallas, mainides seejuures ka õpetaja nime.

15.03.2016 17.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto