Sisukord
Arvamus
Postimees
16.03.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Leevenevad nõuded teevad lasteaednikke nõutuks Ekspert: õnnetuste taga on lohakus või rumalus Venemaa võib üritada Eestit rändega lämmatada (16) Ettekirjutus tehti pärast surmajuhtumit Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Taavi Rõivase ähvardaja astus kohtu ette Päästeauto pumba rike andis tulele edumaa Mälumäng Viljandis hukkus rongi alla jäänud mees Raivo Susi pakkus 100 000 dollarit, aga jäi vahi alla Majandus Komisjon algatab toetusmeetmed põllumajandusele Eestis rakendatakse aina enam plokiahelat Arengufond lõpetab tegevuse Välismaa Rootsi mõistab kohut Süüria sõjakurjategija üle Viisaastak Süüria moodi: viletsus valitseb riiki Välismaa lühiuudised Brüsselis algas inimjaht terroristidele (1) Ida-Euroopa võib Venemaad tunda kõige paremini. Kes neid kuulab? (4) Arvamus Juhtkiri: migrandid Eesti-Vene piiril? (16) Taavi Minnik: Putini nägu ei valeta (15) Postimees 1932. aastal: lõpp Lapua liikumisele Vabatahtlike pöördumine: kui palju jaksab vabatahtlik? Erkki Bahovski: miks ei oska noored vene keelt? (17) Päeva karikatuur: Vene karu lendab edasi Ahto Lobjakas: Eesti majandus vajab riiklikku hooandjat (12) Kultuur Voodoo-lained vs jahimehe süda Sport Varrak: Volgogradi vastu sai natuke kavaldada Spordi lühiuudised Sõõrumaa püüab autoretkega viimase hetke hääli Noored ja vihased konkurendid jahivad Bolti (1) Seeria, mille võib otsustada üks vise Olümpiapilet lubab Raul Mustal valmistuda pingevabalt Tarbija Uued soovitused: last tuleks imetada ka teisel eluaastal (1) AK Voodoo-lained vs jahimehe süda Tartu Prügimahutid kerkisid kui seened pärast vihma Playtech pakub tõbistele hüvitist Kuhu viivad Pirogovi taha plaanitavad trepid? Juhtkiri: uus lehekülg Õpilaste algatus aitab labori tarvikutega täita Kirjanik andis ka ise välja preemia Eesti keel on araablasele sama raske kui araabia keel eestlasele (1) Pärslannast õpetaja aitab Tartus araabia keele huvilisi (1) 28 kaashäälikut ja igal tähel neli kuju Tähendusrikas keel paelub Eesti õppijaid Tung võib tuua Tartu koolidesse teise vahetuse Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ahto Lobjakas: Eesti majandus vajab riiklikku hooandjat

3 min lugemist
Ahto Lobjakas FOTO: Eero Vabamägi

Kolumnist Ahto Lobjakas kirjutab sellest, kuidas Eesti arengule uuesti hoog sisse anda. Lahenduseks oleks riiklik investeerimisfirma.

Tellijale

Eesti riik vajab investeerimisfirmat, kohe. Paigutamist ootab üle kolme miljardi euro – raha, mida meie riigi nimel trükib Euroopa Keskpank (EKP) aastail 2015–2017 (lõppsumma tuleb ilmselt suurem). Vaja on ka riigi investeerimispoliitikat. Seda poliitika asemele, mis esimese poole rahatrüki «meie osast» on parkinud ELi kriisifondidesse, kust kasusaamisvõimalus on null. Laiemalt aga senise ettevõtluse toetamise poliitika asemele, mis kulutab riigi ja ELi raha igale poole mujale ettevõtete uuenduspotentsiaali asemel.

Kustugem seda firmat «Eesti hooandjaks». Temas kohtuksid kaks asja: vajadus Euroopa rahatrükiga midagi mõistlikku peale hakata ning riigi kohus kasvatada ühiskonna jõukust. «Eesti hooandja» juhtkonda võiks kuuluda vaid laitmatu reputatsiooniga, igasuguse poliitilise sidemeta noored ettevõtjad: IT-sektorist, ekspordifirmadest, investeerimisfondidest (miks mitte mõni Soomest, Rootsist, Saksast). Ettevõtte tegevus peaks olema maksimaalselt avalik: ideed, debatt, investeeringud.

Poliitikud tuleks temast eemal hoida kasvõi üksnes sellepärast, et rahatrüki kuulutas EKP president Mario Draghi välja 22. jaanuaril 2015. Riigikogu valimisteni oli jäänud 37 päeva, aga valimisdebatis ei tõstatunud teema kordagi. Polnud ei parteid ega poliitikut, kes saanuks aru, et Eestile öeldi: kulutage miljardeid eurosid. Seda oludes, kus koalitsioonileppes suruti maksutõusudega Exceli tabelisse üheksandat aastat paigal seisvat majandust. Oludes, kus kuuendiku riigieelarvest moodustab ELi abiraha – aga ilmselt mitte kauem kui 2020. aastani.

Tänase seisuga peab Eesti märtsini 2017 ostma ligi kahe miljardi eest võlakirju: eurotsooni riikide, regioonide, nüüd ka ettevõtete omi. Juba on neid ostetud ligi pooleteise miljardi eest – 53 miljoni eest Eleringi omi, ülejäänu on ELi fondide osakud, mis saneerivad Kreeka, Portugali jt võlgu (ESM, EFSF).

Keegi ei küsi: kas tõesti ei saaks vaene, kehvade väljavaadetega riik sellist raha mõistlikumalt kulutada? Kas valitsus(t)el pole selleks lausa ühiskonna ees kohustust? Ideedest, millele kolmemiljardise «seemenrahaga» perspektiivselt hoogu saaks anda, ei pole ju puudust: Soome tunnel, «Eesti ülikool», üle-eestiline hüperkiire raudteevõrk. Või veel parem, lääne «äriinglite» laadis riigi hooandja 21. sajandi uuenduspotentsiaaliga ettevõteteleja tehnoloogiatele (energeetika, IT jne). Sellistele, kellele põhikirjalistele erainvestoritena käituvad (st kohest kasumlikkust nõudvad) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Arengufond jt raha ei leia – samas kui teiste riikide saatkonnad Tallinnas neid tikutulega otsivad ja tihti üles ostavad.

Inglise keeli on see kõik üks no-brainer. Esiteks, selle raha eest tuleb meil võlakirjaturgudelt osta nagunii. Paremate ideede puudumine kui ELi zombifondid oleks teatud ühiskondliku pankroti tunnistamine. Teiseks, me ei pea raha mahutamiseks isegi riigivõlga tekitama: piisab Eesti riigiettevõtete ja erasektori strateegiliselt valitud võlakirjadest. Kolmandaks, selliste võlakirjade 30 protsendi ulatuses kogunemine Eesti riigi kätte (rohkem ei lubata) loob puhvri «Eesti hooandja» valitud strateegiliste ettevõtete ja sektorite jaoks. Oma riik on raskustes mõistvam kui välisinvestor. Viiendaks, ESMi ja EFSFi võlakirjad on riigivõlg läbi tagaukse nagunii. Need tuleks Eesti pangal maha müüa ja selle raha eest osta näiteks suunatult Soome võlakirju, strateegilise hea tahte žestina, aga ka oma majanduse perspektiiviga toetuseks arvestades Soome rolli selles.

Riigivõlg tekitab meil täna mentaalse bloki. See lähtub ajast ja arust, et mitte öelda protestantlikult eelkapitalistlikust kinnisideest: võlg on võõra oma. Aga riik ei ole majapidamine, mille mõte ongi ots otsaga kokku tulla ja kus krediit on nii tihti tõesti kuradist. Riik on midagi enamat: põlvkondadeülene ühiskondlik lepe, mis elab ettevõtlusest maailmaturul.

15.03.2016 17.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto