Sisukord
Päevakomm
Postimees
17.03.2016
Eesti Keeleoskamatut pagulast ei saa välja saata (1) Inimlikud põhjused elamisloa andmiseks kirjutati seadusesse Mälumäng Raivo Susi peab end FSB pantvangiks (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Savisaarele esitatakse süüdistus paari kuu jooksul (1) Vägisi ilusaks joonistatud suurlaen tuntud poliitiku isa ettevõttesse (14) Eesti lühiuudised Kaitsevägi uurib, miks tankitõrjerakett ei tabanud märki Eesti lühiuudised Majandus Starmani väikeaktsionär kaalub ise ettevõtte väljaostmist Majanduse lühiuudised Töösturid loodavad selleks aastaks mõningast kasvu Päris- või libaralli: nafta on kallinenud kahe kuuga enam kui kolmandiku võrra (2) Välismaa Välismaa lühiuudised Vabariiklaste päästeingliks peetud Rubio põrus presidendirallil Poliitikud peavad lepet Türgiga raskeks ja samas vältimatuks Võimalik lepe valmistab mitmele ELi maale muret Kristlaste eestkõneleja neid ELi ei kutsuks Arvamus Juri Felštinski: «hoop selga» ehk Venemaa andis Assadi ära (5) Karin Kangro: kes tõstaks kõrgete riigijuhtide palka? (5) Merlis Nõgene: riiklik katusepakkumine ebateadusele ja uhuu-majandusele (63) Kersti Kaljulaid: konservatiivnegi mõtteviis võimaldab leiutada (10) Postimees 1992. aastal: kaks vahejuhtumit Eesti piiril Juhtkiri: poliitiku käed (2) Päeva karikatuur Kultuur Oleg Pissarenko: Mulle meeldivad päris asjad Kultuuri spalta Sport Spordi lühiuudised Ülitäpsed penaltid viisid Atletico edasi WADA töörühm asub dopinguluurele Tartu hokijanu ja alaliidu plaan noorte arendamiseks FIFA nõuab petistelt raha tagasi Tarbija Niiskes ruumis vinguandur ei tööta AK Oleg Pissarenko: Mulle meeldivad päris asjad Tartu Tartu plaanib linnapeale ausamba püstitada (1) Fujitsu annab tööd filoloogidele Janek Mäggi: mõistan kurjategijat. Alati! (8) Risto Mets: mina usun rekajuhte (2) Kriitikat saanud trepid jäävad Toome nõlvale ehitamata (3) Noorte rõivakollektsioonid jõuavad lavalaudadele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karin Kangro: kes tõstaks kõrgete riigijuhtide palka?

2 min lugemist
Karin Kangro FOTO: Toomas Tatar

2009. aasta lõpus muutis parlament Eesti riigi tippjuhtide palgasüsteemi, sidus palgad lahti Eesti keskmisest, asetas need omavahelisse proportsiooni ja nägi ette palkade iga-aastase indekseerimise. Saadikud lootsid toona, et seaduse vastuvõtmine aitab neil ebamugavast palgateemast edasiseks käed puhtaks pesta. Nüüd aga vajab süsteem siiski muutmist.

Riigikogu liikmetele hakkas uus süsteem kehtima 2012. aastal, kohtunikele 2013. aasta keskel ja 2014. aasta alguses hakkasid selle seaduse järgi palka saama ka ülejäänud kõrged riigiteenijad presidendist ministrite ja keskpanga nõukogu liikmeteni.

Kõik palgad sõltuvad seaduses nimetatud kõrgeimast, 5200-eurosest palgamäärast, mida korrutatakse ametikoha koefitsiendiga – kui näiteks presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1, siis keskpanga nõukogu liikmel on see neli korda väiksem ehk 0,25. Palgamäära indekseeritakse omakorda iga aasta aprillis indeksiga, mis oleneb nii tarbijahinnaindeksi kui sotsiaalmaksu laekumise aastasest muutusest.

«Kui riigikogu on oma töö kõrgeima palgamäära nimetamisel ühe korra teinud, siis ideaalis uus süsteem välist sekkumist enam ei vaja. Väga lihtsustatult öeldes ankurdab uus süsteem tippjuhtkonna palgad praeguse süsteemiga võrreldes oluliselt kindlamalt ühe konkreetse numbri ümber aastateks paigale,» ütles toonane parlamendisaadik, Reformierakonda kuuluv Rain Rosimannus seaduse arutelul. Viimased sõnad osutusid ääretult täpseks.

Nimelt selgubki, et palgamäära korrigeerimine ei ole riigijuhtide palka seni peaaegu üldse muutnud. Isegi kui indeks näitab 1,9 protsendi suurust palgatõusu nagu mullu või 1,7-protsendilist palgakasvu, nagu on oodata tänavu aprillist, tuleb arvestada, et muutuse aluseks võetakse riigijuhtide seaduse jõustumise aegne palk. Nii kaotavad tänavu kevadel palgas kõik kõrged riigiteenijad, isegi kui muutus on väike. Riigikogu liikmetel aga, kelle palga muutumist saab vaadelda kõige pikemal perioodil, on palk languses juba kolmandat aastat järjest.

Võrreldes 2012. aastaga on riigikogu lihtliige siiski juurde saanud 57,5 eurot kuus. Eesti keskmine palk on samal ajal kasvanud neli korda rohkem.

Poliitikule palka juurde soovida pole ehk populaarne, samas määrab seadus lisaks tipp-poliitikutele ka kohtunike, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riikliku lepitaja, võrdõigusvoliniku ja Eesti Panga nõukogu liikmete töötasu. Varem või hiljem jääb nende palk ajale jalgu ega ole enam motiveeriv ja isegi mitmete teiste riigitöötajatega võrreldes konkurentsivõimeline. Toompeal ongi juba kuuldud kõrgete riigiteenijate nurinat.

Kui riigi tippjuhtimist soovitakse ka järgnevatel aastatel väärtustada, on riigikogul kaks võimalikku lahendusteed. Esiteks võib parlament koosseisu kolmandal kevadel muuta palgaarvestamise aluseks olevat kõrgeimat palgamäära. Siiski ei pea olema suurem asi ennustaja, et ette näha selle summa otsustamisel tekkivat poliitkemplust. Pealegi on palgatõus, sealhulgas iseenda oma, viimane asi, millega soovitakse valimiste lähenedes tegeleda.

Teine ja parlamendile leebem võimalus on seaduses sätestada, et edaspidi korrutatakse indeksiga läbi mitte algne palgamäär, vaid riigijuhtide viimatine palk. Juba indekseeritud palkade indekseerimine oleks teinud algsest 5200 eurost viie aastaga 5678, riigikogu lihtliikmele aga näiteks juurde toonud ümmarguselt 300 eurot. Ja seda on peaaegu sama palju, kui kasvas sama ajaga Eesti keskmine palk.

Seotud lood
16.03.2016 18.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto