Sisukord
Arvamus
Postimees
16.03.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Leevenevad nõuded teevad lasteaednikke nõutuks Ekspert: õnnetuste taga on lohakus või rumalus Venemaa võib üritada Eestit rändega lämmatada (16) Ettekirjutus tehti pärast surmajuhtumit Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Taavi Rõivase ähvardaja astus kohtu ette Päästeauto pumba rike andis tulele edumaa Mälumäng Viljandis hukkus rongi alla jäänud mees Raivo Susi pakkus 100 000 dollarit, aga jäi vahi alla Majandus Komisjon algatab toetusmeetmed põllumajandusele Eestis rakendatakse aina enam plokiahelat Arengufond lõpetab tegevuse Välismaa Rootsi mõistab kohut Süüria sõjakurjategija üle Viisaastak Süüria moodi: viletsus valitseb riiki Välismaa lühiuudised Brüsselis algas inimjaht terroristidele (1) Ida-Euroopa võib Venemaad tunda kõige paremini. Kes neid kuulab? (4) Arvamus Juhtkiri: migrandid Eesti-Vene piiril? (16) Taavi Minnik: Putini nägu ei valeta (15) Postimees 1932. aastal: lõpp Lapua liikumisele Vabatahtlike pöördumine: kui palju jaksab vabatahtlik? Erkki Bahovski: miks ei oska noored vene keelt? (17) Päeva karikatuur: Vene karu lendab edasi Ahto Lobjakas: Eesti majandus vajab riiklikku hooandjat (12) Kultuur Voodoo-lained vs jahimehe süda Sport Varrak: Volgogradi vastu sai natuke kavaldada Spordi lühiuudised Sõõrumaa püüab autoretkega viimase hetke hääli Noored ja vihased konkurendid jahivad Bolti (1) Seeria, mille võib otsustada üks vise Olümpiapilet lubab Raul Mustal valmistuda pingevabalt Tarbija Uued soovitused: last tuleks imetada ka teisel eluaastal (1) AK Voodoo-lained vs jahimehe süda Tartu Prügimahutid kerkisid kui seened pärast vihma Playtech pakub tõbistele hüvitist Kuhu viivad Pirogovi taha plaanitavad trepid? Juhtkiri: uus lehekülg Õpilaste algatus aitab labori tarvikutega täita Kirjanik andis ka ise välja preemia Eesti keel on araablasele sama raske kui araabia keel eestlasele (1) Pärslannast õpetaja aitab Tartus araabia keele huvilisi (1) 28 kaashäälikut ja igal tähel neli kuju Tähendusrikas keel paelub Eesti õppijaid Tung võib tuua Tartu koolidesse teise vahetuse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: migrandid Eesti-Vene piiril?

2 min lugemist
Migrandid Vene-Norra piiril. FOTO: CORNELIUS POPPE/AFP

Kas Venemaa võib suunata Norra ja Soome piiril kokkulepetega pidama saadud asüülitaotlejate voo Eesti piirile? Aus vastus on, et võib küll. Tõsi, esialgu on see hüpoteetiline võimalus. Teine oluline küsimus on, kuidas sel juhul reageeriksid Eesti asutused ja ühiskond.

Nii Norra kui ka Soome näitel võime öelda, et varjupaigataotlejate massiline tulek Venemaalt algas üsna äkki ning tähtis tegur selle juures oli Venemaa piiri valvava FSB muutunud käitumine. Kõrgetasemeliste läbirääkimiste tulemus on, et Venemaa pöördus selle kuu alguses tagasi lepingutes ette nähtud ja varem toiminud tegutsemisviisi juurde – piirile ei lasta neid, kellel sinna asja pole.

Ka paljusid muid survemeetodeid on Venemaa kasutanud või kasutamata jätnud jaga-ja-valitse-põhimõttel. Korraga ei võeta ette kõiki naabreid, vaid pärast ühtede rahule jätmist proovitakse samu vigureid järgmiste peal. Kui meie ametnikud rahustavad meid analüüsidega, et Eesti pole migrantidele just atraktiivseim maa, siis see on vaid pool rehkendusest. Ei tasu unustada, et autoritaarses riigis on inimeste oma tahtel väiksem kaal kui vabas maailmas. Venemaa on seni olnud suuteline oma piire kontrollima ja ka surve Soome piiril lakkas, kui FSB kõrgemalt poolt vastava korralduse sai. Kui mõnes paigas tekkib enneolematu liikumine, on põhjust kahtlustada teadlikku riiklikku tegevust/tegevusetust, mille taga on varjatud eesmärgid.

Mis on olnud Venemaa käitumise siht? Kui eelmise aasta sügisel kasvas hüppeliselt Rootsi kaudu Soome saabuvate pagulaste arv, oli Venemaa meediakajastus valdavalt toonis «Soome ühiskond ei pea survele vastu». Mõistagi näidati pagulasvastaste meeleavaldusi ning palju on eetriaega saanud ka Odini sõdalased. Hiljem alanud liikumist Venemaa ja Soome piiril võib tõlgendada kui kontrolli, milline on Soome administratiivne võimekus, ent samapalju sedagi, milline on kogu ühiskonna reaktsioon. Seda võib tõlgendada kui katset kõigutada omalt poolt naaberriigi ühiskonna rahu.

Lisame retsepti Eesti ühiskonnas tekkinud, osalt teadlikult õhutatud pagulashirmu ning juba loodud organisatsioonid, mis on valmis minema võimalike pagulaslaagrite aia taha vähemalt tobedate plakatitega meelt avaldama. Kokku saame kokteili, mille plahvatusohtlikkuse kontroll võib Eestisse pahatahtlikult suhtuvatele jõududele ahvatlev tunduda küll. Seega pole küsimus ainult selles, kuidas täpselt käituda piiril või kuidas menetleda asüülitaotlusi, vaid ka selles, kuidas ohjeldada äärmuslikke tulipäid ja provokaatoreid.

Näeme, et pole välistatud, et ka Eesti võib vajada Euroopa Liidu riikide omavahelist solidaarsust peale kõige muu just pagulasküsimuses. Seepärast tuleb ka enda antud lubadused täita ja mitte sellega rehepaplikult venitada.

Seotud lood
15.03.2016 17.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto