Sisukord
Arvamus
Postimees
17.03.2016
Eesti Keeleoskamatut pagulast ei saa välja saata (1) Inimlikud põhjused elamisloa andmiseks kirjutati seadusesse Mälumäng Raivo Susi peab end FSB pantvangiks (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Savisaarele esitatakse süüdistus paari kuu jooksul (1) Vägisi ilusaks joonistatud suurlaen tuntud poliitiku isa ettevõttesse (14) Eesti lühiuudised Kaitsevägi uurib, miks tankitõrjerakett ei tabanud märki Eesti lühiuudised Majandus Starmani väikeaktsionär kaalub ise ettevõtte väljaostmist Majanduse lühiuudised Töösturid loodavad selleks aastaks mõningast kasvu Päris- või libaralli: nafta on kallinenud kahe kuuga enam kui kolmandiku võrra (2) Välismaa Välismaa lühiuudised Vabariiklaste päästeingliks peetud Rubio põrus presidendirallil Poliitikud peavad lepet Türgiga raskeks ja samas vältimatuks Võimalik lepe valmistab mitmele ELi maale muret Kristlaste eestkõneleja neid ELi ei kutsuks Arvamus Juri Felštinski: «hoop selga» ehk Venemaa andis Assadi ära (5) Karin Kangro: kes tõstaks kõrgete riigijuhtide palka? (5) Merlis Nõgene: riiklik katusepakkumine ebateadusele ja uhuu-majandusele (63) Kersti Kaljulaid: konservatiivnegi mõtteviis võimaldab leiutada (10) Postimees 1992. aastal: kaks vahejuhtumit Eesti piiril Juhtkiri: poliitiku käed (2) Päeva karikatuur Kultuur Oleg Pissarenko: Mulle meeldivad päris asjad Kultuuri spalta Sport Spordi lühiuudised Ülitäpsed penaltid viisid Atletico edasi WADA töörühm asub dopinguluurele Tartu hokijanu ja alaliidu plaan noorte arendamiseks FIFA nõuab petistelt raha tagasi Tarbija Niiskes ruumis vinguandur ei tööta AK Oleg Pissarenko: Mulle meeldivad päris asjad Tartu Tartu plaanib linnapeale ausamba püstitada (1) Fujitsu annab tööd filoloogidele Janek Mäggi: mõistan kurjategijat. Alati! (8) Risto Mets: mina usun rekajuhte (2) Kriitikat saanud trepid jäävad Toome nõlvale ehitamata (3) Noorte rõivakollektsioonid jõuavad lavalaudadele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: poliitiku käed

2 min lugemist

Aastal 1948 jõudis esimest korda lavalaudadele Jean-Paul Sartre’i näidend «Räpased käed», poliitiline draama, mille tegevus leiab aset väljamõeldud Balkani riigis Teise maailmasõja aastatel. Üks näidendi keskseid tegelasi on Hoederer, kommunistliku partei juht, kes läheb koostööle vastastega, et kindlustada seeläbi kommunistidele koht valitsuses.

Näidendis on episood, kus nimetatud tegelane räägib sellest, kuidas tema käed on räpased, ja jõuab järeldusele, et teisiti ei olegi võimalik. «Aga mida sa tahtsid? Kas valitsedes on võimalik jääda süütuks?» küsib ta. Korruptsioon ongi teatud mõttes nakkus, mis kandub edasi räpaste kätega.

Eestis lahvatas 2015. aastal mitu suuremat korruptsiooniskandaali, mille uurimine on eri staadiumites, ning ei maksa unustada, et kuni süüdimõistva otsuseni ei tohi kedagi käsitleda süüdlasena. See süütuse presumptsioon kehtib ka veteranpoliitiku ja pikaajalise Tallinna linnapea Edgar Savisaare kohta, kellele möödunud aasta sügisel esitati kahtlustus altkäemaksu võtmises. Nüüd on prokuratuur esitanud Edgar Savisaarele veel kahtlustuse ulatuslikus rahapesus ja keelatud annetuste vastuvõtmises.

Edgar Savisaare kaitsja on süüdistusi kommenteerinud nii, et nendes polevat põhimõtteliselt midagi uut. Ilmselt pole Edgar Savisaarele kui kogenud poliitikule ka skandaali sattumises midagi uut, ta on varem mitmestki välja rabelenud. Meenutada võib näiteks 1995. aastal puhkenud nn lindiskandaali, mille järel jõudsid paljud ennatlikult ta poliitilise karjääri lõppenuks kuulutada.

Edgar Savisaar on selle poolest tõeline teflonpoliitik, kellel on aastate jooksul kujunenud välja oma kindel valijas- ja austajaskond, keda absoluutselt ei kõiguta, milles Keskerakonna esimeest süüdistatakse või mida temast räägitakse-kirjutatakse. Nende silmis on Savisaar eeskätt vaeste ja rõhutute eestkõneleja, kes seetõttu ka ise surve alla jäänud. Märtri- ja kannataja oreooliga on püüdnud teda ehtida lähimad poolehoidjad ning ka tema ise.

Võib-olla on Savisaare kannatusi või võimalikke süütegusid arutades jäänud tagaplaanile kahju, mille on tekitanud Tallinna ja kogu Eesti poliitika mainele Savisaare ning teised viimase aja korruptsiooniskandaalid. Laiemalt tõstatab see ka teema, kuidas suhtub meie ühiskond korruptsiooni. Muidugi võib ju Hoedereri kombel küsida: «Aga mida te siis tahtsite? See ongi ju poliitika.» Ent me armastame rääkida euroopalikest väärtustest ja sellest, et oleme Põhjamaa, ning selline hoiak pole Põhjamaadele omane, sobides pigem – nagu Sartre’i näidendis – mõnda Balkani riiki.

Seotud lood
16.03.2016 18.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto