Sisukord
Kultuur
Postimees
19.03.2016
Eesti Mälumäng Vene akadeemik Tiškov jäi teist korda Eesti viisata (7) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Piigale tehti pediküüri Odinlased istusid politseinikega ühe laua taha Lühiuudised Fotod ja video: veokijuhid korraldasid üleriigilise protestiaktsiooni Ema, kes oskab lapse hirmu võita (10) Matsini disko Eesti lühiuudised Esikülg 19. märts Rakvere sai kalli laua Hea algatus viib orkestripillid koolilasteni Välismaa Välismaa lühiuudised ELi-Türgi leppe kaheksa olulist aspekti (3) Tutanhamon ei pruugi olla ainus Arvamus Juhtkiri: erakondade vormi proov (1) Aivar Reinap: kuhu investeerida miljard? (11) Postimees 1993. aastal: Edgar Spriidi kodukandiinimene süüdistab Edgar Spriiti eesti rahva hävitamisele ja küüditamisele kaasaaitamises Peeter Langovitsi tagasivaade: õigeusklike ristikäik Ema, kes oskab lapse hirmu võita (10) Päeva karikatuur Putin – leheneegri unistus Linnapea paralleelilmast (4) Matsini disko Mart Kivastiku veste: tõde ja õigus (4) Tiit Kändler: Eesti eliit võib elada singulaarsuse veerel (8) Kultuur Rohkem dada't ja vähem Floridat paluks Popi kaleidoskoop Vaat kus Låpsley Mina usun õudusfilmi! Ikka edasi Luulehetk – hetk luules Kuidas kujutada päeva? Künnapu loomingulisel tegevusväljal Mõistatuslik Moldaavia juut, kes hakkas eestlaseks Lahingjõuvankrite aegu Sport Kõva rebimine viimaste häälte nimel käis südaööni Spordi lühiuudised Eestlanna uskumatu teekond Oxfordi – Cambridge'i sõudevõistlusele Tarbija Tööpinge ei tohi üle pea kasvada AK Nädala plaat. Kõikide nohikute kangelane Aja auk. Progehiiu viimane heitlus Hammondiga Rohkem dada't ja vähem Floridat paluks Punk, bluus ja raskerokk Popi kaleidoskoop Vaat kus Låpsley Miks nurjus eesti märk? Ikka edasi Sissejuhatus teraapiasse Viimane veerg Mati ja Volli säästavad joogivett Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik (9) Tiit Kändler: Eesti eliit võib elada singulaarsuse veerel (8) Arter Keeleküsimus Taaselustatud tapatööd Doktorikraadiga maavanem lahkub aasta lõpus ametist Kas Facebooki õnnemängudes on võimalik võita? (1) Andrei Korobeinik heidab valitsusele ette otsustamatust pagulasküsimuses (22) Propagandaplakati varastamise pärast sunnitööle mõistetud USA tudeng: «Põhja-Korea rahvas, anun teilt andestust!» (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lahingjõuvankrite aegu

3 min lugemist
Nikolai Reek «Sõjateaduslik testament» FOTO: Raamat

Kui muidu ollakse ees- ja järelsõnadest ikka vaimustuses, siis siin sinane natuke rikub head mõtet. Võibolla pidanuks selle jätma järelsõnaks... Reegi lühikeses eluloos antakse, nagu peabki, ka kaasaegsete hinnanguid. Millest mõnede järgi oli ta mõnevõrra chateau general.

See on Esimese ilmasõja aegu leiutatud väljend. Nimelt olid paljud kindralid veendunud, et nende väärikust alandab peatuda kuskil mujal kui lossis, olgugi see kaugel kõigist teedest, sõjakärast niikuinii. Keegi märkis irooniliselt, et John French leidis endale chateau 40 kilomeetrit oma vägedest eemal, kui Wellington ja Marlborough magasid suvalises kõrtsis või kasvõi palja maa peal.

Ehk siis kaasaegset mälestuste järgi olnud Reegi majutamine paras nuhtlus olnud. Küll polnud see kindralihärrale hea, küll too. Pugemist hinnanud ka tavapärase ülemuse kombel. No olgu, kuis oli, vähesed teadmised Reegist räägivad, et 1939 oli tema olnud kindel venelastele vastuhakkamise meelt mees. Kuigi sünnilt ise venelane. Mis te imestate? Suur Jüri Järvet oli ka venelane, muide.

Kui palju siin nüüd sõjateadust on, võiksid otsustada härrad ohvitserid ja tõsised sõjaajaloolased. Mõnedki artiklid ehk loengutekstid on vist enamvähem omaaegsete määrustike ümberjutustus. Kus huvi pakub enam keelekasutus kui jutt ise. Kas pole kaunis sõna «lahingjõuvanker» või «tänk»? Niimoodi on see 1921 kirjutatud jutus, 15 aastat hiljem on juba pilt ja eesti keel klaarunud, ära reeglistunud. Ja muidugi on huvitav, kuidas pea sada aastat tagasi, ilmasõda ja Vabadussõda selja taga, mõeldi, milline järgmine sõda võiks välja näha. Kindral Reegi kiituseks võib nentida, ta ütleb ausalt, et ega ette tea. Vana nali: kindralid sõdivad seda sõda, milles nad ise leitnandid olid. Selles osas saab nautida keelt ja mõttemaailma. Ajalugu, mis on mõistagi teadus.

Huvitavam osa on, kus kindral arutleb juhtimise, ohvitseride ettevalmistuse ja eesti sõjateaduse üle. Edevus lööb kaheldamatult välja, natuke viidet Napoleonile, Friedrichile ja siis endale, et kuis ikka mina korraldasin Võnnu lahingus. Eks ju alampolkovnik Reek tõepoolest korraldas ja ega edevus pole mingi väga suur patt. Keegi pole sest puhas.

Juhtimise osa on kindlasti rohkem väärt kui need «kuue kuuga tippjuhiks» raamatud ja kursused, mida portselanhammastega nukud teile plakatitel pakuvad. Kõvasti läbi mõeldud, kindlasti ka kogetud. Kuidas alluvat peab austama, sest on olemas trots ja sellest tekkiv kättemaksuhimu. Alluva austus tuleb välja teenida, et mõisa köit ei lohistataks. Palsam hingele – kindral ei pea koosolekuid juhtimisel hädatarvilikuks!

Ohvitseride ettevalmistuses võtab kindral eeskujuks von Seeckti mõtted. Kes näljapajukile pandud Reichswehr'is ometi suutis Saksa armee järjepidevuse alal hoida ning vähese arvu suurema kvaliteediga tasa tegi. Päris põnev mõelda, kuidas iga mees tuleb välja õpetada nii, et ta suudaks enda omast kaks taset kõrgemat posti pidada. Soldat osaku rühma juhtida, kapten rügementi, õppida, õppida, õppida.

Ehk üsna värske kraam, kuigi ammu kirjutatud. Arvata, et praegugi muretsevad ettenägelikumad härrad ohvitserid eesti sõjateaduse pärast. Feministlike kaitseuuringute ja lameda propagandaga on meil kõik tasemel ja korras, aga kuidas päris asjaga, vaat, ega teagi. Kindral arvas, et asi, nagu ikka on rahas. Palja innu peal ikka kuigi kaua sõjateadusega ei tegele. Äri sellega ka ei tee, sest huvilisi on ka kõige suuremal maal vähevõitu. Võibolla üsna tuttav jutt.

Lõpuks esitatakse Eesti kaitseväes Napoleoni hüüdnime saanud Reegi ülevaade tähetunnist, Võnnu lahingust. Nagu öeldud, edev jutt natuke, aga oli ikka põhjust ka.

Kokkuvõtteks: loodetavasti leiab lugejaid. Külgi mööda maha ei jookse, ei soldafoonil ega militaarpuudulikkuse kompleksis vaevleval tsivilistinärul.

FOTO: Raamat

ARVUSTUS

Nikolai Reek «Sõjateaduslik testament»

Koostanud Andres Seene

Ilmamaa

530 lk.

Seotud lood
18.03.2016 21.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto