Sisukord
Kultuur
Postimees
19.03.2016
Eesti Mälumäng Vene akadeemik Tiškov jäi teist korda Eesti viisata (7) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Piigale tehti pediküüri Odinlased istusid politseinikega ühe laua taha Lühiuudised Fotod ja video: veokijuhid korraldasid üleriigilise protestiaktsiooni Ema, kes oskab lapse hirmu võita (10) Matsini disko Eesti lühiuudised Esikülg 19. märts Rakvere sai kalli laua Hea algatus viib orkestripillid koolilasteni Välismaa Välismaa lühiuudised ELi-Türgi leppe kaheksa olulist aspekti (3) Tutanhamon ei pruugi olla ainus Arvamus Juhtkiri: erakondade vormi proov (1) Aivar Reinap: kuhu investeerida miljard? (11) Postimees 1993. aastal: Edgar Spriidi kodukandiinimene süüdistab Edgar Spriiti eesti rahva hävitamisele ja küüditamisele kaasaaitamises Peeter Langovitsi tagasivaade: õigeusklike ristikäik Ema, kes oskab lapse hirmu võita (10) Päeva karikatuur Putin – leheneegri unistus Linnapea paralleelilmast (4) Matsini disko Mart Kivastiku veste: tõde ja õigus (4) Tiit Kändler: Eesti eliit võib elada singulaarsuse veerel (8) Kultuur Rohkem dada't ja vähem Floridat paluks Popi kaleidoskoop Vaat kus Låpsley Mina usun õudusfilmi! Ikka edasi Luulehetk – hetk luules Kuidas kujutada päeva? Künnapu loomingulisel tegevusväljal Mõistatuslik Moldaavia juut, kes hakkas eestlaseks Lahingjõuvankrite aegu Sport Kõva rebimine viimaste häälte nimel käis südaööni Spordi lühiuudised Eestlanna uskumatu teekond Oxfordi – Cambridge'i sõudevõistlusele Tarbija Tööpinge ei tohi üle pea kasvada AK Nädala plaat. Kõikide nohikute kangelane Aja auk. Progehiiu viimane heitlus Hammondiga Rohkem dada't ja vähem Floridat paluks Punk, bluus ja raskerokk Popi kaleidoskoop Vaat kus Låpsley Miks nurjus eesti märk? Ikka edasi Sissejuhatus teraapiasse Viimane veerg Mati ja Volli säästavad joogivett Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik (9) Tiit Kändler: Eesti eliit võib elada singulaarsuse veerel (8) Arter Keeleküsimus Taaselustatud tapatööd Doktorikraadiga maavanem lahkub aasta lõpus ametist Kas Facebooki õnnemängudes on võimalik võita? (1) Andrei Korobeinik heidab valitsusele ette otsustamatust pagulasküsimuses (22) Propagandaplakati varastamise pärast sunnitööle mõistetud USA tudeng: «Põhja-Korea rahvas, anun teilt andestust!» (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mõistatuslik Moldaavia juut, kes hakkas eestlaseks

2 min lugemist
Boris Buracinschi «Oh see Eesti kergemeelsus» FOTO: Raamat

Nädalapäevad tagasi pidin ühe sõbraga kohvikus trehvama. Sõbraga koos saabus veel kolm sõpra. Kotist rahakotti välja õngitsedes jäi pihku ka Boris Buracinschi äsjailmunud raamat «Oh see Eesti kergemeelsus», mille kavatsesin ühele kenale inimesele kinkida.

Lasin raamatu laudkonnas ringi käia ja kõik sirvisid huviga, juhuslikult lahtilöödud lehekülgedelt loeti ette valitud lõike ning pugistati naerda. Üks sõpradest oli ka kadunud Borisi sõber ja lunis selle raamatu endale, ütles, et peab selle saama. Mangus ja mangus, kuni saigi.

Juku-Kalle Raid, ka Borisi sõber, meenutab eessõnas: «Spetsiaalset esiletõstmist väärib muidugi Buracinschi oskus ümber käia inimeste vestlustega, kas pealtkuuldud või väljamõeldud, aga ikka igapäevase dialoogiga, mis kätkeb endas rohkem sõnadevahelist kui sõnalist ruumi. /.../

Sügiseti, septembri alguses, on Borisil kombeks korraldada koos sõpradega «halva veini päev», mis tähendab, et Tallinna kaubandusvõrgust otsitakse üles kõige kehvem rüübe, mis võimalik, ning siirdutakse seda Toompea vaateplatvormile mekkima.

Boris vaatab Balti jaama ja õhkab: «Jaa! Rongid sõidavad!» «Mis siis?» küsivad teised. «Kuidas nii,» imestab Boris, «rongid sõidavad – järelikult vabariik töötab!»»

Kuna Buracinschi (1964–2010) oli laiemale avalikkusele tundmatu, siis paar sõna ka tema isikust. Ta sündis Kišinjovis, oli moldaavia-juudi päritolu, elas viimased 20 aastat oma elust Eestis, abiellus eestlannaga, õpetas Tartu Ülikoolis rumeenia keelt, 1999. aastast töötas Eesti Rahvusraamatukogus, tegi kaastööd raadiole Vaba Euroopa ja avaldas artikleid eesti ajakirjanduses.

Kogumik nendest artiklitest koosnebki. Juku-Kalle Raid märgib, et Borisi raamatut ei pane kindlasti käest need inimesed, kes oskavad hinnata Sergei Dovlatovi, Isaak Babeli või Kurt Vonneguti loomingut. «Borisi tekstid on kordumatud, neist kumab nii nõukogude absurdi, väikest ühiskonnanarritamist kui ka korralikku irooniat, mida raamistab omakorda vahe intellektuaalsus.» Omalt poolt lisaksin, et mulle tundusid mitmed tema tekstid kantud melanhoolsest optimismist, lisaks on tunda, et autor on väga hästi olnud kursis tollal poliitikamaailmas toimuvaga – paljud lood avavad 1990. aastatel toimunud sündmusi –, samuti olid minu jaoks hämmastavad tema teadmised Venemaa ajaloost.

Tsiteerin: «Aastal 1902 kirjutas Vladimir Uljanov raamatu «Mis teha?». Vassili Vassiljevitš Rozanov vastas talle: «Mida teha? Suvel moosi keeta, talvel juua teed moosiga. Vaat mida tuleb teha.»»

Tore raamat, lihtsalt loetav, arusaadav ja on kahju, kui läbi saab. Kuid veel rohkem on kahju, et Boris nõnda vara meie seast lahkus. Rahumäel juudi kalmistul on tema hauakivil kiri: «Tassike teed kirjamehe terviseks.»

FOTO: Raamat

ARVUSTUS

Boris Buracinschi  «Oh see Eesti kergemeelsus»

Tõlkijad Jana Porila, Maris Jõks, Juku-Kalle Raid

Ema ja Isa OÜ, 2016. 312 lk

Seotud lood
18.03.2016 21.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto