Sisukord
Arvamus
Postimees
18.03.2016
Eesti Savisaar peab Moskvas loengu Tallinna linnast Kohus karistas kasulapse surmanud meest Mälumäng Kopsupõletiku ägedus jäi märkamata (8) Horoskoop Male Palju õnne Jaak Jõerüüt: kuulake oma südame häält! Riik kaalub piiriäärsete maade omanikele lisaraha maksmist Eesti rahamuulad kasutasid isetehtud pangakaarte (3) Perearsti kommentaar: kopsupõletik on mitme palgega haigus (1) Eesti lühiuudised Tagakülg PPA: haarangud illegaalidele Peterburis tõstavad survet Eesti piirile (1) Dilbert Aeg ei usu, et Raivo Susi järjekordse riigireeturi vastu välja vahetatakse Esikülg 18. märts Majandus Baltika loobus Kati Kusminist Majanduse lühiuudised Eesti värbab Ukrainast IT-spetsialiste Välismaa Meediakangelane Zika viirus hoiab varju Keskkonnaaktivistid hoiatavad keemia-Tšernobõli eest Välismaa lühiuudised Ameerika peab ISISe tegevust genotsiidiks Kahtlusalused pääsesid põgenema Arvamus Evelin Võigemast: paneme tule põlema ja näitame, et kapis ei ole kolli (89) Jüri Allik: mis on jooksja hirmud Eestis? (8) Nils Niitra: Rõivase tõeline reform (7) Juhtkiri: kuri koer ja tema hirmunud peremees Jaak Jõerüüt: kuulake oma südame häält! Päeva karikatuur Postimees 1931. aastal: Ukraina käärib – 5000 punaväelast GPU poolt vangistatud Sport Spordi lühiuudised 18.03 Saksa tsunami uputas Juventuse Vormel-1 alustab: uus hooaeg, vanad küsimused, väikesed muutused (1) Järvamaa pakkus üllatuse, Tiisaare ja Nõlvaku abist TTÜ-le võiduks ei piisanud Tarbija Kopsupõletiku ägedus jäi märkamata (8) Reisiuudised Meediakangelane Zika viirus hoiab varju Perearsti kommentaar: kopsupõletik on mitme palgega haigus (1) Tartu Arno jagab mudilasi lasteaedadesse Kvan Kho Kim lisab kooli värvi (2) Saalihokis tulevad otsustavad lahingud Ahhaa näitab uut elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kuri koer ja tema hirmunud peremees

2 min lugemist

On olemas terve hulk esmapilgul täiesti argiseid ja ebaolulisena tunduvaid asju, mille ära mõõtnuna saame tegelikult teha üpris kaugele ulatuvaid järeldusi ühiskonna, inimeste elu ja isegi nende peas toimuva kohta.

Näiteks mõõtes tänaval, stopper käes, kui nobedasti astuvad inimesed ühest majanurgast teiseni, võime suure tõenäosusega ennustada, mismoodi nad tegutsevad oma kontorites ja kodudes – võime hinnata, milline on selles linnas elutempo üldiselt. Selliseid näitajaid on veel ja veel.

Miks siis ei võiks koerte kurjuse-leebuse skaala öelda meile palju selle kohta, mis toimub koeraomanike peades ja ühiskonnas. Nii siduski psühholoog, akadeemik Jüri Allik eilses ettekandes elegantselt kokku oma tähelepaneku – eri maadel ei suhtu koerad mööduvatesse tervisejooksjatesse sugugi ühtviisi kurjalt – teiste ühiskonna vägivaldsust ja hoiakuid iseloomustavate näitajatega.

Inimene on ju see, kes valib, mis tõugu koera ta võtab ja kuidas teda kasvatab. Kui põhiline on hirm, et keegi kuri võib tungida su aeda ja majja ning sulle paha teha, tundub igati loomulik võtta endale pigem agressiivsusega silma paistvat tõugu koer. Kui inimestel hirmu pole ja kuritegevuse olukord selleks ka põhjust ei anna, siis tahadki pigem neljajalgset sõpra, kes on lastega lustlik ja möödakäijate suhtes ükskõikne.

Võib-olla siis ongi nii, et kui 15 aastaga on koerahammustuste arv vähenenud Eestis kolm korda, näitab see üksiti, et koeraomanikud on vähem hirmul, leebemad ja tsiviliseeritumad. Märgakem, et vähenenud on liiklussurmade ja mõrvade arv. Ometi on neid ikka veel palju rohkem kui maades, mille eluolu poole imetlusega vaatame.

Iga kord, kui mõni sotsioloogiline uuring toob esile, kui suur on Eestis surmanuhtluse toetajate osakaal, on põhjust imestada ja verejanulisest hoiakust koguni ehmuda. Samamoodi oleme üllatunud, lugedes, kui paljudel Eesti inimestel on mingi uuringu põhjal homofoobne hoiak. Tundub, et peaksime juba unustusse vajuma kippuvaid vaidlusi surmanuhtluse üle uuesti pidama – kasvõi ainult rahvahariduslikel eesmärkidel. Inimeste seksuaalse enesemääratlemise õiguse ja üldisemalt iga inimese iseotsustamisõiguse üle arutlemise teravik aga ei peaks võib-olla olema niivõrd ühel konkreetsel seadusel, vaid vajame üldisemat ja inimlikumat arutelu.

Hirmul on suured silmad ja aju silmade taga võib kahtlustada, et kapis on koll või välisuksest tungivad kohe sisse pätid. Kappi vaatamine vast aitab ja natukene juttki, et kapikolle ülepea olemaski pole. See, et uksest võivad sisse astuda kurjategijad, pole aga fantastiline stsenaarium, ehkki on Eestis õnneks üha ebatõenäolisem.

Otsa tuleb vaadata nii oma hirmudele kui ka tegelikele ohtudele ja hinnata, kuivõrd need kaks kokku lähevad. Kui tead kainelt, mis sind tegelikult ohustab, siis alles on võimalik hakata tulemuslikult mõtlema ja tegutsema, et oht reaalsuseks ei saaks.

Seotud lood
    17.03.2016 19.03.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto