Sisukord
Äriuudised
Postimees
21.03.2016
Eesti Paide pussitaja oli varem karistatud Mälumäng Musumäel tervitati kevade algust Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tõendatud kuriteod Noorte kaklejate inimjaht Tallinna kesklinnas (19) Trahvid kahekordistuvad (80) Röövlibande karistused Esikülg 21. märts Tagakülg Kerekas viljandlane on kimpus politseiga Eesti lühiuudised Marran: Eestis peavadki julgeolekuasutuste tööpõllud kattuma Majandus Majanduse lühiuudised Hinnatõus lükkas Eesti fosforiidikaevandused taas lavale (8) Välismaa Türgi peab plahvatust İstanbulis ISISe kätetööks Välismaa lühiuudised Tsiviilohvritega rünnakuid Bussiõnnetuses hukkusid välistudengid Venemaa leinas lennuõnnetuse ohvreid Troonide mäng Stalinworldi varjus Arvamus Veebikommentaarid paberlehte Vinge 21. sajandi idee – koolide Schengeni ala (1) Päeva karikatuur Postimees 1914. aastal: jäämäed Peipsi rannal Rannar Raba: miks peaks me Putini pärast hulluks minema? (1) Jüri Vendik: Savtšenko-nimeline ämber Juhtkiri: iga tapmine on Eestis ühe võrra liiga palju Kultuur «Arkaadia» lavastamine Tartus Festival Draama jääb Emajõelinna ja laieneb Sport Mercedesed ikka kiireimad, kuid Ferrarid näitasid hambaid Spordi lühiuudised Infonet jätkab täiseduga Ksenija Balta on tagasi seal, kuhu kuulub Novosjolov loodab Rios kogemuste pagasile Raio Piiroja jõudis suusatajana kuraditosinasse Tarbija Pank laseb kahtlased tehingud lõpule viia Teleri vale seadistus tõi kaasa mitmekuise kadalipu Lugeja küsib: miks müüakse putru pudingi nime all? Tõrkuvate Samsungi nutitelerite omanikud saavad tasuta digiboksi (6) Lugeja küsib: miks lõpetab Starman analoogsignaali pakkumise? Tartu Kütusesse sattunud vesi seiskas auto (3) Kevad algas suure padjasõjaga Pahupidi kohvik pakub uudseid toite Lapsed täitsid teatrilava Nikolai Põdramägi: Tartu tähetornis lehvib sinimustvalge lipp (2) Jüri Saar Tartu linnavolikogus: statistika ja tunded Juhtkiri: samm tagasi Pronkslamp viis arheoloogi keemia rüppe Festival Draama jääb Emajõelinna ja laieneb Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hinnatõus lükkas Eesti fosforiidikaevandused taas lavale

6 min lugemist
  • Sobivaim koht fosforiidi kaevandamise alustamiseks asub Kunda Aru paekarjääris.
  • Eesti fosforiit peab konkureerima maailmaturul kolm korda parema Maroko maagiga.
  • Marokolased on fosforiidiärist hoolimata eestlastest kolm korda vaesemad.
FOTO: Allikad: GB Minerals LTD, The World Fertilizer

Fosforiidivarud hakkasid eestlastele tõotama erakordset rikkust ja maailma näljahädast päästja mainet, kui ligi pool miljardit aastat tagasi tekkinud kivimi hind maailmaturul hiljuti ootamatult mitmekordistus.

Tellijale Tellijale

Mullu kuulutas Euroopa Komisjon väetisetööstuse toorainena kasutatava fosforiidi Euroopa Liidu jaoks kriitilise tähtsusega maavaraks, Euroopa suurim fosforiidimaardla neelab ligi poole Lääne-Virumaast.

«1994. aastal sai minule selgeks, et kaevandamiskulu on kolm korda suurem kui majanduslikult tasuv oleks,» kirjutas Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi direktor Ingo Valgma 2009. aastal fosforiiditeemalisel saidil. «Seni kuni nõudlus oluliselt ei suurene või insenerimõte oluliselt ei arene, ei unista keegi Eestis fosforiidist, kui just riigikord või poliitiline olukord ei muutu,» rääkis ta oma ettekandes Eesti Geoloogiakeskuse 17. aprillikonverentsil «Unustatud maavarad».

19.03.2016 22.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto