Sisukord
Arvamus
Postimees
21.03.2016
Eesti Paide pussitaja oli varem karistatud Mälumäng Musumäel tervitati kevade algust Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tõendatud kuriteod Noorte kaklejate inimjaht Tallinna kesklinnas (19) Trahvid kahekordistuvad (80) Röövlibande karistused Esikülg 21. märts Tagakülg Kerekas viljandlane on kimpus politseiga Eesti lühiuudised Marran: Eestis peavadki julgeolekuasutuste tööpõllud kattuma Majandus Majanduse lühiuudised Hinnatõus lükkas Eesti fosforiidikaevandused taas lavale (8) Välismaa Türgi peab plahvatust İstanbulis ISISe kätetööks Välismaa lühiuudised Tsiviilohvritega rünnakuid Bussiõnnetuses hukkusid välistudengid Venemaa leinas lennuõnnetuse ohvreid Troonide mäng Stalinworldi varjus Arvamus Veebikommentaarid paberlehte Vinge 21. sajandi idee – koolide Schengeni ala (1) Päeva karikatuur Postimees 1914. aastal: jäämäed Peipsi rannal Rannar Raba: miks peaks me Putini pärast hulluks minema? (1) Jüri Vendik: Savtšenko-nimeline ämber Juhtkiri: iga tapmine on Eestis ühe võrra liiga palju Kultuur «Arkaadia» lavastamine Tartus Festival Draama jääb Emajõelinna ja laieneb Sport Mercedesed ikka kiireimad, kuid Ferrarid näitasid hambaid Spordi lühiuudised Infonet jätkab täiseduga Ksenija Balta on tagasi seal, kuhu kuulub Novosjolov loodab Rios kogemuste pagasile Raio Piiroja jõudis suusatajana kuraditosinasse Tarbija Pank laseb kahtlased tehingud lõpule viia Teleri vale seadistus tõi kaasa mitmekuise kadalipu Lugeja küsib: miks müüakse putru pudingi nime all? Tõrkuvate Samsungi nutitelerite omanikud saavad tasuta digiboksi (6) Lugeja küsib: miks lõpetab Starman analoogsignaali pakkumise? Tartu Kütusesse sattunud vesi seiskas auto (3) Kevad algas suure padjasõjaga Pahupidi kohvik pakub uudseid toite Lapsed täitsid teatrilava Nikolai Põdramägi: Tartu tähetornis lehvib sinimustvalge lipp (2) Jüri Saar Tartu linnavolikogus: statistika ja tunded Juhtkiri: samm tagasi Pronkslamp viis arheoloogi keemia rüppe Festival Draama jääb Emajõelinna ja laieneb Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vinge 21. sajandi idee – koolide Schengeni ala

6 min lugemist
Saku Tuominen FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Soome haridusuuendusprojekti hundrED väljamõtleja ja eestvedaja Saku Tuominen rääkis intervjuus Marti Aavikule ettevõtmisest, milles iga soovija võib kaasa lüüa ja maailma muuta.  

Kui Soome Instituut saatis mulle viite Saku Tuomineni algatatud haridusuuenduse ettevõtmisele hundrED, läks mul lamp põlema juba pärast esimeste lausete lugemist. Nii head ja ambitsioonikat ideed pole ma Eesti saja aasta juubeli tähistamiseks mõeldute hulgas näinud. Olen väga kade, et millegi säärase peale ei tuldud Soome lahe lõunakaldal, aga me võime selle üle võtta, kui tahame.

Saku Tuominen oli aastaid Soome teleprodutsentide absoluutses tipus nii omaloomingu («Hyvät, pahat ja rumat», «Presidentin kanslia» jpm) kui ka rahvusvaheliste saateformaatidega (näiteks «Tantsud tähtedega», «Uudisvuoto», tõsielusarjad jpm). Mõne aasta eest asutas ta firma, mis teeb koolidele uuenduslikke õppevahendeid.

Soome tähistab oma saja aasta juubelit järgmisel aastal. Saku Tuominen mõtles välja mittetulundusliku projekti hundrED, mida nüüd oma meeskonnaga juhib ja mis viib Soomes läbi sada hariduseksperimenti. Ideid võivad pakkuda kõik. Lõpuks saab neist parimate meetodite kogu, mida võivad tahtmise korral kasutada kõik maailma koolid.

Minu meelest seob see ettevõtmine suurepäraselt kokku juubelit tähistava riigi enda vajadused ja ambitsiooni pakkuda oma parimat maailmale. Ja lõppeks pole kõige tähtsam juubel, vaid see, et ongi vaja leida 21. sajandi õpetamisviise, kaotamata seda, mis on traditsiooniliselt tugev.  

-Soome on väike, külm ja pime maa kaugel põhjas. Rahvastik vananeb ja nüüd on veel majanduskriis kah. Kas Soomes saab neis oludes üleüldse midagi uuenduslikku ja suurt teha?

Kas Soomes võib praegu olla suuri asju tegemata? Sageli ongi öeldud soomlaste kohta, et oleme tõesti tublid siis, kui olukord on raske. Just kriisi tõttu on suurte ja julgete ideede ootus. Soome õhustik on praegu säärane, et järgmise kümne aasta jooksul näeme palju julgeid tegusid. Enne oli enesega rahulolu: asjad toimivad, ei tasu hakata midagi muutma. Praegu pole sellist meeleolu üldse.

Kui mõelda, mis on Soomes sellist, mis oleks ka maailma mõõtkavas huvitav, siis üks neist on kindlasti Soome haridus. Selle maine on maailmas väga hea, aga Soome hariduse eksport on praegu väike.

-Mis on teie ettevõtmise hundrED mõte?

Maailm muutub kiiresti. Ka koolid peavad muutuma, et vastata maailma vajadustele. Kuidas muutus võimalikuks teha? Ambitsioonikad ja praktikas kontrollitud ideed maailma eri osadest tuleb saada levima. Koolid toimivad kõikjal maailmas praegu justkui üksteise eest varjatult. Soomlased ei tea, mis Rootsis toimub, rootslased ei tea Norras toimuvast jne.

Meie idee on, et kõikjal maailmas tehakse häid asju ja suur osa praktikatest võiks levida üle riigipiiride. Tahame aidata kõigil maailma koolidel heade ideede abil muutuda. Meie eesmärk on olla maailmas number üks selles, et tunneme ära parimad ideed ja aitame neil levida kõikjale.

-Teie ambitsioon on avada koolide piirid – see on justkui haridusideede Schengeni ala?

Tänan suurepärase idee eest! Ilmselt varastan selle. Mõte on luua ülemaailmne uuenduslike koolide võrgustik, kus ideed võivad levida üle riigipiiride koolist kooli. 

Kui mõni idee on selline, mille eest õpetaja või kool ei taha raha, siis me ütleme maailmale: siin Tartus on säärane hea idee, mille eest nad tasu ei soovi – proovige seda, kui tahate. Kui väljamõtleja tahab oma idee eest raha saada, siis ka see sobib meile. Ikkagi teeme maailmale teatavaks, et siin on suurepärane idee, aga selle kasutamise eest tuleb väljamõtlejale maksta.

-Millal see kõik juhtub?

Soome juubeliaasta on 2017. See on avapauk. Teeme 2016/2017. õppeaastal Soomes sada kooliuuenduskatset. Tunnustame sadat Soome parimat hariduseksperimenti ja intervjueerime sadat maailma juhtivat haridusasjatundjat. Sügisel 2017 jagame kõik projketi käigus saadud teadmised tasuta maailmale.

Eesmärk on jätkata täpselt samasuguste ettevõtmistega teistes maailma maades. Unistus on, et saaksime seda teha 2018. aastal – teie juubeliaastal – Eestis. Siis oleks tegu saja Eesti auahne haridusinnovatsiooniga ja jagaksime neid omakorda maailmaga.

-Eestis on suurepärane haridus, ent vähemalt objektiivsete näitajate järgi ei saa sama kahjuks öelda haridusteaduse kohta. Kui toote Soome maailma parimaid haridusteadlasi, siis mismoodi see võiks olla samasuguses Eesti ettevõtmises? 

Sellele, mõistagi, pole ühte õiget vastust. Traditsiooniliselt on kooliuuendus käinud nii: keegi on kõrgtasemel öelnud, et meie teame, uskuge meid. See on ülalt-alla-lähenemisviis, mille tahame oma projektis ümber pöörata. Meie loodame maailma parimatele õpetajatele ja koolidirektoritele, kes ütlevad: mina usun, et see toimib meie koolis.

Olen juba proovinud Soome koolides Silicon Valleys tegutseva Khan Lab Schooli ambitsioonikat süsteemi, kus lapsed ise hindavad oma arengut. Lähenesime ühele Soome parimale koolile. Ütlesin: «Siin on töövahend, kas pakub huvi?» Direktor vastas: «Vinge! Tahaksin seda kohe kasutama hakata.» See muutus ei tulnud ülaltpoolt, kus ülikooli asjatundjad viis aastat juurdlevad, kas selline asi võiks töötada, vaid direktor ütles: «Proovime, kas töötab.» Kui töötab, siis võtab selle kasutusele järgmine ja järgmine kool.

Kui Uber levima hakkas, siis öeldi kõikjal maailmas, et see ei saa edukaks, kuna inimesed hindavad kõrgetasemelisi taksojuhte. Soomes ütles taksoliit, et inimesed ei taha minna kelle tahes autosse. Ühtäkki märkasid inimesed, et paljud taksojuhikoolituseta inimesed on paremad juhid. Kooliuuenduses on samuti hoiak, et tavaline õpetaja ei suuda hinnata, mis töötab ja mis mitte. Usun, et paljudes asjades suudab t tavaline õpetaja seda paremini. Loodamegi päris palju sellele, et revolutsioon läheb käima altpoolt.

-Millistest valdkondadest ideid otsite?

Meil on viis suunda: milliseid uusi oskusi peaks koolis õpetama, kuidas peaks muutuma õpetaja roll, hindamine ja kontrollimine, koolikeskkond ning kooli juhtimine. Kõik võimalikud muutuste valdkonnad on haaratud.

Otsime nii suuri kui ka väikseid ideid. Mõni idee võib olla tõesti lihtne. Praegu tahab üks kool proovida seda, et tunni ajal tõusevad õpilased korraks püsti, sest nad usuvad, et siis liigub veri ajus paremini vms. Võtame meeleldi vastu nii sellise väga lihtsa idee kui ka säärased, mis nõuavad keerulisi tegevusi. Aga me ei otsi ideid, mis toimivad vaid ühes konkreetses koolis või üksnes parimates või vastupidi, kõige raskemates koolides.

Ideed on oodatud nii Aafrika külakoolidest kui ka San Francisco erakoolidest, aga need peavad olema värsked, auahned, pedagoogiliselt mõistuspärased ning sellised, mis põhimõtteliselt võivad levida. Kui oleme saanud idee näiteks Lahti koolist, siis küsime, kas see võiks toimida mõnes teises Soome koolis. Kui jah, siis küsime, kas see võiks töötada Eestis. Kui jah, siis selles on midagi säärast, mida me otsime.

-Kas olete kogenud Soomes vastuseisu?

Eesmärk on leida töövahendeid, mida on võimalik kasutama hakata. Kui räägime, et koolides peaks katsetama tehnoloogiat, uusi õpetamismeetodeid, avatud ruumiga klasse, millel pole koridoripoolset seina jne, siis suur osa inimestest ütleb, et «tundub päris raske», «mis juhtub, kui see ei tööta» jne. Kui meil on ette näidata koolid, kus on juba asja proovitud, saame öelda, et neis koolides paistab see toimivat. Ühtäkki muutub vastuseismine palju raskemaks – ei saa lihtsalt öelda, et asi ei toimi, kui teises koolis toimib. Niimoodi võivad alata suured muutused. Me teeme suurepärased ja toimivad ideed nähtavaks.

Kolm aastat tagasi asutasime firma, mis keskendub vaid koolidele. Praegu ongi meie suurim projekt hundrED. Peale selle olen kümneliikmelises juhtrühmas, mille Soome haridusminister põhikooli uuendamiseks kokku kutsus. Olen omamoodi väljastpoolt tulnud. Minu ala on loovus, innovatsioon, uuendamine, mida püüan kooliga ühendada – mismoodi konkreetselt muutusi ellu kutsuda. Mina ei räägi teooriatest. Kui keegi ütleb näiteks, et koolides peaks õpetama rohkem loovust…

-Kuidas?

No just. Mina olengi see, kes küsib: kuidas? Meie firma on see, kes töötab välja viisi, kuidas seda praktiliselt teha. Kõigepealt otsime koos õpetajatega ideid. Siis katsetame neid paaris-kolmes koolis. Siis teeme muudatusi. Siis katsetame viies koolis. Seejärel võime öelda, et nii peaks tegutsema, et oleks tulemust. On väga lihtne öelda, et peaks loovust arendama. Meie hakkame praktiliselt tegutsema, et näha, mis töötab.

-Kes sellele projektile raha annavad?

Väikese osa on andnud Soome riik ja siis on neli firmat. On projekti «Soome 100 aastat» toimkond, Osuuspankki – üks suurimaid panku, DNA – üks suurimaid telefonioperaatoreid, Supercell Games – üks maailma edukaimaid mängufirmasid – ja tehnoloogiatööstuse saja aasta sihtasutus. Kõik on läbinähtav. Kasumit ei taotleta. Neil firmadel pole ka mingit õigust minna koolidele ütlema, mida nad tegema peavad. Iga idee väljapakkujale jääb ka tema autoriõigus, see ei tule üle meile või kellelegi teisele.

Ideid võivad pakkuda ka firmad, kes tahavad kasumit teenida, ja nad on teretulnud. Meie projekt ise aga kasumit ei taotle.

-Kas olete mingil kombel juba Eestis alustanud?

Veel mitte. Mõte on selles, et meil on juba nüüd kogunenud väga palju oskusteavet, kuidas sellist projekti läbi viia. Kuidas tasub katseid läbi viia, nõuandvat kogu koostada, millist infot koolidele saata jpm. Me tahaks teise maana maailmas korrata projekti hundrED Eestis. Alles selle järel oleks meil mingil moel frantsiisimudel olemas.

Seotud lood
    19.03.2016 22.03.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto