Sisukord
Arvamus
Tänane leht
21.03.2016
Eesti Paide pussitaja oli varem karistatud Mälumäng Musumäel tervitati kevade algust Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tõendatud kuriteod Noorte kaklejate inimjaht Tallinna kesklinnas (19) Trahvid kahekordistuvad (80) Röövlibande karistused Esikülg 21. märts Tagakülg Kerekas viljandlane on kimpus politseiga Eesti lühiuudised Marran: Eestis peavadki julgeolekuasutuste tööpõllud kattuma Majandus Majanduse lühiuudised Hinnatõus lükkas Eesti fosforiidikaevandused taas lavale (8) Välismaa Türgi peab plahvatust İstanbulis ISISe kätetööks Välismaa lühiuudised Tsiviilohvritega rünnakuid Bussiõnnetuses hukkusid välistudengid Venemaa leinas lennuõnnetuse ohvreid Troonide mäng Stalinworldi varjus Arvamus Veebikommentaarid paberlehte Vinge 21. sajandi idee – koolide Schengeni ala (1) Päeva karikatuur Postimees 1914. aastal: jäämäed Peipsi rannal Rannar Raba: miks peaks me Putini pärast hulluks minema? (1) Jüri Vendik: Savtšenko-nimeline ämber Juhtkiri: iga tapmine on Eestis ühe võrra liiga palju Kultuur «Arkaadia» lavastamine Tartus Festival Draama jääb Emajõelinna ja laieneb Sport Mercedesed ikka kiireimad, kuid Ferrarid näitasid hambaid Spordi lühiuudised Infonet jätkab täiseduga Ksenija Balta on tagasi seal, kuhu kuulub Novosjolov loodab Rios kogemuste pagasile Raio Piiroja jõudis suusatajana kuraditosinasse Tarbija Pank laseb kahtlased tehingud lõpule viia Teleri vale seadistus tõi kaasa mitmekuise kadalipu Lugeja küsib: miks müüakse putru pudingi nime all? Tõrkuvate Samsungi nutitelerite omanikud saavad tasuta digiboksi (6) Lugeja küsib: miks lõpetab Starman analoogsignaali pakkumise? Tartu Kütusesse sattunud vesi seiskas auto (3) Kevad algas suure padjasõjaga Pahupidi kohvik pakub uudseid toite Lapsed täitsid teatrilava Nikolai Põdramägi: Tartu tähetornis lehvib sinimustvalge lipp (2) Jüri Saar Tartu linnavolikogus: statistika ja tunded Juhtkiri: samm tagasi Pronkslamp viis arheoloogi keemia rüppe Festival Draama jääb Emajõelinna ja laieneb Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rannar Raba: miks peaks me Putini pärast hulluks minema?

2 min lugemist
Rannar Raba FOTO: Elmo Riig

Vladimir Putini välispoliitilise tegevuse motiividest rääkides pakutakse sageli, et need on ennekõike sisepoliitilised: kuni tal õnnestub piiride taga hoida akuutsena mõnd silmatorkavat, ent sõjalises ja majanduslikus mõttes mitte üleliia kurnavat konflikti, püsib ühiskond kaitseseisundis. Masside ohjamiseks pole tõhusamat kui väike võidukas sõda pealtnäha jõulise juhi eestvõttel. Nii on venelastega. Aga meiega?

Olen kaugel soovist Putinit õigustada. Gruusias ja Ukrainas nähtu annab küllalt ainest uskuda, et Eesti on kaitsekulusid kasvatades ja liitlassuhteid tugevdades talitanud õigesti. Ometi tajun keelel küsimust, kas me ei lösuta mõnikord ise samas augus, millesse kukkumise pärast lihtsaid venelasi haletseme. Kas ka meie pole end tasapisi harjutanud suhtuma kriitikavabalt kõigesse, mis viitab julgeolekuohule? Justkui pooltoone enam polekski. Selge see, et riik peab olema valmis rünnakuid tõrjuma. Samas ei tohiks välist survet pimesi suurendada ega reaalsustaju kaotada.

Kas Eesti pereisa peab ikka tundma end reeturina, kui haarab poeriiulilt saunaõlleks vahelduse mõttes mõne Venemaal villitud margi? (Jah, olen ise sedamoodi tundnud.) Üks tuttav juurdles hiljuti pikalt, kas puhkusereisiks on ikka sobilik kasutada Aerofloti. Sihtkoht ja kuupäevad klappisid. Hind oli soodsam kui teistel tol päeval samasse punkti lennanud firmadel. Aga ta kahtles.

Olnuks see näiteks Türgi lennuettevõte, ostnuks ta piletid kohe ära, vaevamata pead, kuidas Recep Tayyip Erdoğan suhtub inimõigustesse, internetivabadusse ja demokraatiasse. Ent venelaste suhtes oli ta, ilma et keegi oleks käskinud, peas juba ette rakendanud teatavaid sanktsioone.

Polegi tähtsust, kas too inimene söandas lõpuks Aerofloti lennuki pardale istuda. Küll aga sellel, et temas tekkis tõrge juba enne, kui ta oli kaalunud poolt- ja vastuargumente. Ometi peab ta end vaba maa vabaks kodanikuks. Harituks pealekauba.

Läinud kolmapäeva hommikul rippus Postimehe internetilehel esiuudis «Venemaa võib üritada Eestit rändega lämmatada». Ma ei suutnud lugu lõpuni lugeda, sest mõtted keerlesid pealkirja ümber. See mõjus nagu täiuslik torm, ühendades endas kõike, mis viimasel ajal eestlaste ilmapilti ahistab: venelased (!) hakkavad meid pagulastega (!) lämmatama (!).

Kujutan ette, kuidas nii mõnigi tormas mõttes juba Narva sillale kaigast vibutama, selle asemel et muheledes vuntsi keerutada ja küsida: kui lihtsasti lämmatatav see Eesti riik ülepea olla saab, kui tema halduskord on heal tasemel, inimesed sallivad ning poliitikute tegevus oma rahva suhtes aus ja läbipaistev?

Rõhutan veel: eelöeldu ei sisalda soovi hajutada tähelepanu Putini aparaadi õigusvastastelt tegudelt Venemaal ja väljaspool seda. See mees on vist tõesti hull. Aga miks peaks meie hulluks minema?

Rannar Raba on AS Postimees Gruppi kuuluva ajalehe Sakala majandusajakirjanik.  

Seotud lood
19.03.2016 22.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto