Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Veebikommentaarid paberlehte

Postimehe arvamusportaali lugejate kommentaarid Urve Eslase artiklile «Mida Venemaa kardab» (PM AK 19.03).

«Kui inimene ei ole oma sügavama olemuse järgi mitte eraldiseisev indiviid, vaid koosolemise viis, siis on liberalism valeõpetus, ja lääne kultuur, poliitika ja ühiskonnakorraldus on selle läbi olemuslikult valedele alustele ehitatud.»

Inimene ei ole «koosolemise viis», aga ka mitte «eraldiseisev indiviid», ta on «ühiskondlik loom», kõigi juurde kuuluvate instinktidega. Paar nädalat tagasi jäi mulle ette raamat, kus oli kirjas, et nn karjakuuluvus on inimesele geneetiliselt kaasa antud, mis aga ei tähenda, et inimene ei saaks teatud piirides käituda eraldiseisva indiviidina. Ja see pole ootamatu avastus, vastupidi – kui järele mõelda, siis nii ongi. Ja kas siis nüüd peaksime seda teadmist ignoreerima, sest keegi Dugin on ka mingeid ligilähedasi mõtteid avaldanud?

Kui me oma seisukohti kujundamegi nii – hirmuga kõrvale piiludes, kas me ei mõtle kogemata nii, nagu mõni mingis suhtes ebasoovitav isik –, siis pole me seisukohad midagi väärt. Eelkõige oma peaga mõeldes ning mõtteid reaalse elu peal kontrollides jõuame tulemusteni, mida võib proovida ellu rakendada.

Tiit Kärner

Aristotellik käsitlus, et inimene on «ühiskondlik loom», eeldab olukorda, kus enne on olemas ühiskond ja sinna sünnib siis inimene. Kuidas see võimalik on, jääb paraku mõistatuseks, aga mudel muidugi töötab. Taolisest «looma-staatusest» on huvitatud «eraldiseisvad indiviidid», kes peavad endid äravalitud «karjasteks» ning naudivad vastavaid privileege ja positsiooni. Aga karjast lüüakse ja käsi tõuseb ka karjapoiste vastu.

Marve Tammet

Kui inimesele midagi sünnist saati sisendada, kujuneb kaljukindel veendumus, mida suudab lõhkuda vaid katastroofilaadne sündmus. Venelastele on erilisuse idee sisendamine juba lapseeast toimunud vähemalt paariasja aasta jooksul. Seesuguse hoiaku muutmine on evolutsiooniliselt vaevaline, kuid ehk siiski võimalik.

Avo-Rein Tereping

Kas erilisuse-idee on venelaste algupära? Millisest teosest leiame kellegi erilisuse-idee?

Marve Tammet

19.03.2016 22.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto