Sisukord
Päevakomm
Postimees
26.03.2016
Eesti Mälumäng Viisakeeluga akadeemik: «Vene maailma» idee ei tööta (3) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Politseinikud saavad uued vormid tuleval aastal Kevad edeneb tasapisi, kuid pöördumatult Narva Aleksandri kirik müüakse enampakkumisel (1) Vassiljev kiitis koolikiusu ja põgenike uputamist Eesti lühiuudised Vabaduse väljakul meenutati küüditatuid küünaldega Koopamees parlamendis (9) Siniseid kanamune saab ka otse pesakastist Võlurid kuriteopaigas - kuidas kriminalistid kuriteole jälile saavad Välismaa Välismaa lühiuudised Ekspert pelgab uusi rünnakuid Iiri liikumisel õnnestus saavutada ajaloolise tänava säilimine Belgias jätkusid terroritõrjeoperatsioonid (1) Tintini valu Püha nädal: pagulaskandidaadi selvefoto paavstiga (3) Arvamus Imbi Paju: ülestõusmispühade ajal küüditamise aastapäevast (2) Tintini valu Päeva karikatuur Simsoni selge siht (5) Ukraina oma Jeanne d’Arc Koopamees parlamendis (9) Neeme Korv: Euroopa kui vigane hübriid (13) Juhtkiri: et kurjus ei korduks Postimees 1991. aastal: Ülemnõukogu tahab kiirendada omandi- ja maareformi ettevalmistamist Ene Pajula veste: mammi mõtiskleb koolivõrgu üle (7) Kultuur Romaan inimsuhete ja saatuste puslest Nädala plaat. Maalähedane kosmoseromantika Aja auk. Maailma kõige kangema kanepiga mees Luulehetk – hetk luules Kes parajasti ei rooma, püsib vagusi Midagi on superkangelastega valesti! Kaleidoskoop eesti arhitektuurist Planeet Tallinn Music Week tõuseb seniiti Sport Kuritegelikud panustajad püüdsid mõjutada Kalevite duelli (4) Spordi lühiuudised Lahkus mees, kes pani aluse modernsele jalgpallile (1) Saarlane päästis jalgpallikoondise päeva Rakvere hoog ei rauge, TTÜ lõpetas Tartu hooaja Tarbija Siniseid kanamune saab ka otse pesakastist Vabatahtlik töö näitab eurooplasele inimlikkust (2) AK Romaan inimsuhete ja saatuste puslest Lech Wałęsa – kangelane või reetur? (2) Imbi Paju: ülestõusmispühade ajal küüditamise aastapäevast (2) Aja auk. Maailma kõige kangema kanepiga mees Stockmanniga uude ostlemisajastusse Nädala plaat. Maalähedane kosmoseromantika Tšempionide eine Eesti moodi Tervitus Kadriorust Terrorism, meie ühine valu (20) Kaleidoskoop eesti arhitektuurist Arter Evelin Ojamets: mood on valdkond, kus pole ühtegi igavat inimest Jätkub, keda tappa Vilen Künnapu: elu peabki raske olema (1) Kuidas filmimehest kirjanik sai Virgutusvõimlemine – töö ja lõbu käsikäes Kaja Kallas: toitumistavad (2) Kirkorovi uus tulemine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Neeme Korv: Euroopa kui vigane hübriid

2 min lugemist
Neeme Korv FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Euroopa Liit meenutab järjest rohkem katkist või lõpuni arendamata ebastabiilset hübriidmootorit. See metafoor sobib suurepäraselt, sest ehkki jaapanlased viisid selle autotööstuses massidesse, pärinevad kõnealuse tehnoloogia juured Euroopa südamest, Saksamaalt.

Hübriidjõuallikas on iseenesest üks igati vahva lahendus, kus toimivad koos elektri- ja sisepõlemismootor. Nii hoitakse kokku kütust ja säästetakse keskkonda. Elektrimootori kasutegur on mitu korda suurem kui sisepõlemismootoril. Seega peavad hübriidi osapooled toimima tasakaalustatult, vastasel juhul läheb masin rivist välja. Täpselt sama loogikat näeme Euroopa Liidu puhul.

«Euroopa Ühendriikidega» hirmutamine on tegelikult puhas silmamoondus. Need Ühendriigid on mingis mõttes ammuilma kohal. Me oleme harjunud õppima, reisima ja töötama ja neis kategooriates isegi mõtlema, ilma et takerduksime sisepiiridel. Neid suundi oleme järjest kiiremini edasi arendanud. Kus vähegi võimalik, on igasugused piirid varmad kaduma. Ka ühenduse kodanikud on seejuures innukad hüvesid omaks võtma.

See on Euroopa hübriidi elektriline pool.

Kuid on teised valdkonnad, näiteks välis- ja julgeolekupoliitika, mille puhul viibutatakse Euroopa pealinnades sõrme ja vangutatakse pead. Siit läheb ühtäkki punane joon, siin on meie rahvuslikud huvid mängus, ise teame, mida teeme. Jõuametkondade koostöö ei toimi, ühtset välispoliitikat pole olemas. See on Euroopa hübriidi sisepõlemismootor.

Euroopa kõigi suurte kriiside puhul oleme end kõvasti petnud. Tasakaalustusmehhanismid, mis kahe mootori ühtlustamiseks üles ehitatakse, osutuvad kohmakaks ja elus tähendab see vaid järjest suuremat bürokraatiat. Võib-olla oleme vaistlikult mõelnud, et pehmed väärtused tagavad ka turvalisuse. Paraku, nagu elu näitab, ega ikka taga küll.

Aeg-ajalt on vaatlejad rääkinud, et erinevused jooksevad riikide vahel. Euroopat on jagatud küll vanaks ja uueks, põhjaks ja lõunaks, idaks ja lääneks. On arendatud välja isegi termin: kahekiiruseline Euroopa (multi-speed Europe – ingl. k). Tegelikult ei saa mingit kahte kiirust eksisteerida. Pariis ütles meile seda valjusti. Brüssel karjub meile seda kõrva. Me kas ühendame need kaks poolt või…

Viimasel ajal on populaarne öelda, et milleks meile hübriid, kui igaüks võiks tagasi minna oma harjumuspärase sisepõlemismootori juurde. Need hääled kõlavad järjest valjemini ja enesekindlamalt. Mina väidan, et kord juba üles ehitatud lahendust pole võimalik enam valutult kaheks pooleks jagada.

Vigase hübriidiga jätkates pole aga Vana Maailm kümne aasta pärast enam ihaldusväärseim koht elamiseks ning vägev majanduskeskkond. Pommid tapavad rahulikke elanikke siin juba kaugelt liiga sageli.

Seotud lood
    25.03.2016 28.03.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto