Neeme Korv: Euroopa kui vigane hübriid

Hübriidjõuallikas on iseenesest üks igati vahva lahendus, kus toimivad koos elektri- ja sisepõlemismootor. Nii hoitakse kokku kütust ja säästetakse keskkonda. Elektrimootori kasutegur on mitu korda suurem kui sisepõlemismootoril. Seega peavad hübriidi osapooled toimima tasakaalustatult, vastasel juhul läheb masin rivist välja. Täpselt sama loogikat näeme Euroopa Liidu puhul.

«Euroopa Ühendriikidega» hirmutamine on tegelikult puhas silmamoondus. Need Ühendriigid on mingis mõttes ammuilma kohal. Me oleme harjunud õppima, reisima ja töötama ja neis kategooriates isegi mõtlema, ilma et takerduksime sisepiiridel. Neid suundi oleme järjest kiiremini edasi arendanud. Kus vähegi võimalik, on igasugused piirid varmad kaduma. Ka ühenduse kodanikud on seejuures innukad hüvesid omaks võtma.

See on Euroopa hübriidi elektriline pool.

Kuid on teised valdkonnad, näiteks välis- ja julgeolekupoliitika, mille puhul viibutatakse Euroopa pealinnades sõrme ja vangutatakse pead. Siit läheb ühtäkki punane joon, siin on meie rahvuslikud huvid mängus, ise teame, mida teeme. Jõuametkondade koostöö ei toimi, ühtset välispoliitikat pole olemas. See on Euroopa hübriidi sisepõlemismootor.

Euroopa kõigi suurte kriiside puhul oleme end kõvasti petnud. Tasakaalustusmehhanismid, mis kahe mootori ühtlustamiseks üles ehitatakse, osutuvad kohmakaks ja elus tähendab see vaid järjest suuremat bürokraatiat. Võib-olla oleme vaistlikult mõelnud, et pehmed väärtused tagavad ka turvalisuse. Paraku, nagu elu näitab, ega ikka taga küll.

Aeg-ajalt on vaatlejad rääkinud, et erinevused jooksevad riikide vahel. Euroopat on jagatud küll vanaks ja uueks, põhjaks ja lõunaks, idaks ja lääneks. On arendatud välja isegi termin: kahekiiruseline Euroopa (multi-speed Europe – ingl. k). Tegelikult ei saa mingit kahte kiirust eksisteerida. Pariis ütles meile seda valjusti. Brüssel karjub meile seda kõrva. Me kas ühendame need kaks poolt või…

Viimasel ajal on populaarne öelda, et milleks meile hübriid, kui igaüks võiks tagasi minna oma harjumuspärase sisepõlemismootori juurde. Need hääled kõlavad järjest valjemini ja enesekindlamalt. Mina väidan, et kord juba üles ehitatud lahendust pole võimalik enam valutult kaheks pooleks jagada.

Vigase hübriidiga jätkates pole aga Vana Maailm kümne aasta pärast enam ihaldusväärseim koht elamiseks ning vägev majanduskeskkond. Pommid tapavad rahulikke elanikke siin juba kaugelt liiga sageli.