Juhtkiri: Savisaarel pudeneb erakond käest

Jaan Poska poleks küll lasknud fraktsioonil niimoodi käest libiseda, nagu eile Edgar Savisaarel juhtus. See, et mässajad jäid kokku ja valisid Kadri Simsoni fraktsiooni esimeheks tagasi, võib aga avada riigikogus uusi huvitavaid võimalusi punnseisudest ülesaamiseks.

Keskerakonnas on korduvalt olnud vastuhakke Edgar Savisaarele. Seekordne on aga mitmeti teistsugune. Esiteks pole kunagi varem olnud Savisaare ja tema vastaskandidaadi häälte vahe kongressil sedavõrd väike. Mässajatel pole praeguses seisus põhjust ise võitlusest loobuda ja lahkuda, sest võiduvõimalused tunduvad realistlikumad kui kunagi varem.

Ilmselgelt on praegused mässajad ka väga hästi kursis võtetega, millega Savisaar varasematel kordadel on oma oponentidest vabanenud, sest paljud neist on ise aktiivselt parteipuhastustes osalenud. On võetud õppust, et lastes nii-öelda karja laiali ehmatada, on Savisaarel väga kerge vastaseid ühekaupa kõrvale tõrjuma asuda.

Erakond mureneb Savisaarel käest, ütles üks Simsoni pooldajatest. Selle väite toetuseks on mitu sündmust. Esiteks ebaõnnestus järjepanu piirkondade seniste juhtide asendamine uute Edgar Savisaare soosikutega. Kõige enam kõneainet on neist mõistagi pakkunud Tartu, kus karmist survest ja võitlusest hoolimata jätkab piirkonnajuhina Aadu Must. Üldpilt on Savisaare jaoks aga veel kurvem, sest piirkonnajuhtide väljavahetamised on valdavalt ebaõnnestunud. Ka Keskerakonna aukohus ei allunud Savisaare soovile ega visanud Mailis Repsi erakonnast välja.

Eilne hääletus riigikogu fraktsioonis on sel taustal kõige märgilisema tähendusega. Savisaar ei suutnud seal oma tahtmist läbi viia, kuigi lasi käiku kogu oma varem toiminud arsenali, püüdes Simsoni poole hoidnud riigikogu liikmeid veel üleeile õhtulgi ühekaupa mõjutada. Väidetavalt nii ähvarduste kui ka meelitavate pakkumiste abil. Nagu näha, jäi mõjutamine piisavate tulemusteta. Peale eelöeldu on mõistagi osa seletusest, et valimised on kaugel: riigikogu liikmetel on siiski kolm neljandikku ametiajast veel ees. Seegi tõsiasi teeb nad iseseisvamaks ja nende hirmutamise või äraostmise keerukamaks.

Seega on Savisaarel praegu alles kongressil saavutatud väike ülekaal erakonna juhatuses, ent seegi pole enam raudkindel. Savisaare soosik Jaanus Karilaid sai juhatuselt toetuse üheksa poolt- ja seitsme vastuhäälega. Spekuleeritakse, et mitu juhatuse liiget oleks hääletanud teisiti, kui hääletus oleks olnud salajane, ja just selles hirmus hääletatigi avalikult. Ka Tallinna abilinnapeade üle hakkab Edgar Savisaare haare tasapisi nõrgenema.

Ähvardus minna Keskerakonna riigikogu fraktsiooni otsust halduskohtus vaidlustama mõjub kummalise rapsimisena isegi siis, kui mitte meenutada, mida Edgar Savisaar viimatisel kongressil ütles: «Meie kavandatav põhikirjamuudatus seob lahti Keskerakonna kuuluvuse Eesti õigussüsteemist.»

Seotud lood
    23.03.2016 25.03.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto