Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Leedu muutis Rail Balticu külavaheraudteeks

FOTO: Pm

Sellal kui eestlased ja lätlased punnitavad 240-kilomeetrise maksimumkiirusega kiirraudtee rajamise nimel, lasid leedukad projekti juba eos põhja – Kaunase ja Poola piiri vahel saab sõita kaks korda aeglasemalt.

Tellijale Tellijale

Tegu on juba tehtud – mullu sügisel avasid üleaedsed 123-kilomeetrise Euroopale sobiva rööpmelaiusega raudtee Kaunasest Poola piirini ja olid selle üle väga uhked. Meie tegime Rail Baltica (Leedus käib a-täht lõppu) ära, sellal kui teie seal alles planeerite! Samal raudteelõigul saavad nüüd sõita nii kitsama Euroopa kui ka suurema Vene rööpmelaiusega rongid.

Ent kogu selle projekti juurde käib üks suur «aga»: maksimumkiirus on raudteel 120 kilomeetrit tunnis ja ei kilomeetritki rohkem! Raudtee läbimist näitavates videotes jooksevad üle relsside  loendamatud külavaheteed – ei mingeid viadukte ega kaitsetarasid. Tallinna-Tartu liinil sõidavad rongid sama kiiresti.

Raudteelõiku kaardil silmitsedes on näha, et vahetult enne piiri teeb see ka hoogsa paarikümnekilomeetrise kaare, et käia läbi vähem kui tuhande elanikuga Šeštokai linnakesest. Sellal kui Eesti poliitikud tõstsid Rail Balticu puhul algusest peale esile kiirust ja loobusid seetõttu trassist läbi Tartu, tegelevad leedulased sulaselge regionaalpoliitikaga, milleks saadi toetust Rail Balticu tarbeks mõeldud Euroopa Liidu rahast.

Ministrite tasemel antud lubadused räägivad endiselt ka kiire Kaunase ja Poola piiri vahelise raudteelõigu väljaehitamisest, ent tegelikult ei usu paljud asjaosalised ise enam ammu selle plaani teostumisse.

23.03.2016 25.03.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto