Sisukord
Arvamus
Postimees
26.03.2016
Eesti Mälumäng Viisakeeluga akadeemik: «Vene maailma» idee ei tööta (3) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Politseinikud saavad uued vormid tuleval aastal Kevad edeneb tasapisi, kuid pöördumatult Narva Aleksandri kirik müüakse enampakkumisel (1) Vassiljev kiitis koolikiusu ja põgenike uputamist Eesti lühiuudised Vabaduse väljakul meenutati küüditatuid küünaldega Koopamees parlamendis (9) Siniseid kanamune saab ka otse pesakastist Võlurid kuriteopaigas - kuidas kriminalistid kuriteole jälile saavad Välismaa Välismaa lühiuudised Ekspert pelgab uusi rünnakuid Iiri liikumisel õnnestus saavutada ajaloolise tänava säilimine Belgias jätkusid terroritõrjeoperatsioonid (1) Tintini valu Püha nädal: pagulaskandidaadi selvefoto paavstiga (3) Arvamus Imbi Paju: ülestõusmispühade ajal küüditamise aastapäevast (2) Tintini valu Päeva karikatuur Simsoni selge siht (5) Ukraina oma Jeanne d’Arc Koopamees parlamendis (9) Neeme Korv: Euroopa kui vigane hübriid (13) Juhtkiri: et kurjus ei korduks Postimees 1991. aastal: Ülemnõukogu tahab kiirendada omandi- ja maareformi ettevalmistamist Ene Pajula veste: mammi mõtiskleb koolivõrgu üle (7) Kultuur Romaan inimsuhete ja saatuste puslest Nädala plaat. Maalähedane kosmoseromantika Aja auk. Maailma kõige kangema kanepiga mees Luulehetk – hetk luules Kes parajasti ei rooma, püsib vagusi Midagi on superkangelastega valesti! Kaleidoskoop eesti arhitektuurist Planeet Tallinn Music Week tõuseb seniiti Sport Kuritegelikud panustajad püüdsid mõjutada Kalevite duelli (4) Spordi lühiuudised Lahkus mees, kes pani aluse modernsele jalgpallile (1) Saarlane päästis jalgpallikoondise päeva Rakvere hoog ei rauge, TTÜ lõpetas Tartu hooaja Tarbija Siniseid kanamune saab ka otse pesakastist Vabatahtlik töö näitab eurooplasele inimlikkust (2) AK Romaan inimsuhete ja saatuste puslest Lech Wałęsa – kangelane või reetur? (2) Imbi Paju: ülestõusmispühade ajal küüditamise aastapäevast (2) Aja auk. Maailma kõige kangema kanepiga mees Stockmanniga uude ostlemisajastusse Nädala plaat. Maalähedane kosmoseromantika Tšempionide eine Eesti moodi Tervitus Kadriorust Terrorism, meie ühine valu (20) Kaleidoskoop eesti arhitektuurist Arter Evelin Ojamets: mood on valdkond, kus pole ühtegi igavat inimest Jätkub, keda tappa Vilen Künnapu: elu peabki raske olema (1) Kuidas filmimehest kirjanik sai Virgutusvõimlemine – töö ja lõbu käsikäes Kaja Kallas: toitumistavad (2) Kirkorovi uus tulemine Tartu Vilen Künnapu: Elu peabki raske olema! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: et kurjus ei korduks

2 min lugemist
Raeplatsil süüdati küüditatute mälestuseks küünlad. FOTO: Margus Ansu

Märtsis 1949 läbi viidud massiküüditamine on aegumatu kuritegu, mille löödud haavad elavad eesti rahvas edasi ka siis, kui kaovad põlvkonnad, kes Siberi tee ise läbi tegid, ning kui räägime neist koledustest harvemini. Lugedes või kuulates küüditatute mälestusi, lood suures pildis korduvad. Just neis korduvates lugudes paljastub stalinliku režiimi iseloomulikult jõhker süsteemne julmus.

Inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelist komisjoni juhtinud diplomaat Max Jakobson on tabavalt kirjutanud: «Baltimaid üksnes ei okupeeritud, vaid nende ühiskonnad suruti vägivaldselt Nõukogude süsteemile vastavaks.» Massideportatsioonid võitluseks «nõukogudevastase elemendiga» nagu see, mis algas eile 67 aastat tagasi, oli just selline vägivaldse surve näide, mis tekitas inimestes hirmu fooni.

Stalini repressioonide all kannatanud ingerisoomlaste suulist pärandit uurinud soome folklorist Annikki Kaivola-Bregenhøj on nimetanud niisuguseid lugusid kannatusjuttudeks – raamistikuks, mille iga jutustaja täitis oma kogemuste ja emotsioonidega. Teadlast hämmastas kannatusjuttudele iseloomulik selgepiirilisus sündmuste vahel, mida inimesed olid kogenud. Vägivald, hirm, nälg ja saatus alustada oma elu uuesti. Samasugune muster joonistub välja ka küüditatute mälestustest.

On neid, kes räägivad meelsasti, kuid alati leidub neidki, kes vaikivad. «Mõne jaoks võivad mälestused olla nii valusad, et ainus võimalus neid taluda on unustamine,» selgitab Kaivola-Bregenhøj, meenutades, et näiteks paljud holokausti ohvrid pole suutnudki oma läbielamistest rääkida. Unustamine on justkui enesekaitse. Kuid see ei tähenda, et inimsusevastaste kuritegude puhul, nagu oli ka küüditamine, oleks võimalik mitte mäletada. Seepärast tuleb neid kuritegusid põhjalikult ja faktipõhiselt uurida, seepärast tuleb seda mälestust ka jäädvustada.

Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks kavatsetakse Tallinna Maarjamäele rajada kommunismiohvrite memoriaal. Sellest saab koht, kuhu saab mälestuspäeval minna ja kõneleda. Aga ka koht, kus saab lihtsalt soovi korral seisatada, vaikida ning asetada lilleõie.

Kui hoiame meeles, mis juhtus ja miks midagi nii kohutavat tehti, on meil vahest enam empaatiat ja tunnetust mõistmaks protsesse, mis praegusaja maailmas aset leiavad. Ning teha oma valikuid. Ja kui need sündmused on omakorda ajalooks saanud, leida, et otsused said tehtud õigesti.

Nagu sõnastas europarlamendi liige, kommunismiohvrite memoriaali žürii esimees Tunne Kelam: «Peame hoolima oma kaasmaalaste saatusest ja mälestusi edasi kandes tegema kõik, et kurjus ei korduks.»

Seotud lood
    25.03.2016 28.03.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto