Sisukord
Eesti
Postimees
26.03.2016
Eesti Mälumäng Viisakeeluga akadeemik: «Vene maailma» idee ei tööta (3) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Politseinikud saavad uued vormid tuleval aastal Kevad edeneb tasapisi, kuid pöördumatult Narva Aleksandri kirik müüakse enampakkumisel (1) Vassiljev kiitis koolikiusu ja põgenike uputamist Eesti lühiuudised Vabaduse väljakul meenutati küüditatuid küünaldega Koopamees parlamendis (9) Siniseid kanamune saab ka otse pesakastist Võlurid kuriteopaigas - kuidas kriminalistid kuriteole jälile saavad Välismaa Välismaa lühiuudised Ekspert pelgab uusi rünnakuid Iiri liikumisel õnnestus saavutada ajaloolise tänava säilimine Belgias jätkusid terroritõrjeoperatsioonid (1) Tintini valu Püha nädal: pagulaskandidaadi selvefoto paavstiga (3) Arvamus Imbi Paju: ülestõusmispühade ajal küüditamise aastapäevast (2) Tintini valu Päeva karikatuur Simsoni selge siht (5) Ukraina oma Jeanne d’Arc Koopamees parlamendis (9) Neeme Korv: Euroopa kui vigane hübriid (13) Juhtkiri: et kurjus ei korduks Postimees 1991. aastal: Ülemnõukogu tahab kiirendada omandi- ja maareformi ettevalmistamist Ene Pajula veste: mammi mõtiskleb koolivõrgu üle (7) Kultuur Romaan inimsuhete ja saatuste puslest Nädala plaat. Maalähedane kosmoseromantika Aja auk. Maailma kõige kangema kanepiga mees Luulehetk – hetk luules Kes parajasti ei rooma, püsib vagusi Midagi on superkangelastega valesti! Kaleidoskoop eesti arhitektuurist Planeet Tallinn Music Week tõuseb seniiti Sport Kuritegelikud panustajad püüdsid mõjutada Kalevite duelli (4) Spordi lühiuudised Lahkus mees, kes pani aluse modernsele jalgpallile (1) Saarlane päästis jalgpallikoondise päeva Rakvere hoog ei rauge, TTÜ lõpetas Tartu hooaja Tarbija Siniseid kanamune saab ka otse pesakastist Vabatahtlik töö näitab eurooplasele inimlikkust (2) AK Romaan inimsuhete ja saatuste puslest Lech Wałęsa – kangelane või reetur? (2) Imbi Paju: ülestõusmispühade ajal küüditamise aastapäevast (2) Aja auk. Maailma kõige kangema kanepiga mees Stockmanniga uude ostlemisajastusse Nädala plaat. Maalähedane kosmoseromantika Tšempionide eine Eesti moodi Tervitus Kadriorust Terrorism, meie ühine valu (20) Kaleidoskoop eesti arhitektuurist Arter Evelin Ojamets: mood on valdkond, kus pole ühtegi igavat inimest Jätkub, keda tappa Vilen Künnapu: elu peabki raske olema (1) Kuidas filmimehest kirjanik sai Virgutusvõimlemine – töö ja lõbu käsikäes Kaja Kallas: toitumistavad (2) Kirkorovi uus tulemine Tartu Vilen Künnapu: Elu peabki raske olema! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Võlurid kuriteopaigas - kuidas kriminalistid kuriteole jälile saavad

5 min lugemist
Põhja prefektuuri kriminalistikateenistuse vanem Aimar Allandi kriminalistikabussis. FOTO: Eero Vabamägi

«Kui kuskil midagi toimub, siis kriminalistid on meie võlurid,» sõnas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

«Nad lähevad sündmuskohale, näiteks sellisesse tuppa nagu see siin, kui midagi on juhtunud. Tavainimene ei näe midagi. Kriminalist tuleb ja võlub jäljed uuesti nähtavale, ta taastab kõik sündmused, mis siin on aset leidnud,» võttis Tambre oma kabinetis kriminalistide töö kokku.

Põhja prefektuuris töötab praegu 15 kriminalisti. Töö käib kogu ööpäeva ja väljakutsetele sõidetakse kahekesi kuni neljakesi. 

Põhja prefektuuri kriminalistikateenistuse vanem Aimar Allandi tõdeb, et nende ampluaa on üsna lai. Nad käivad väljas nii süüteo kui ka kuriteo sündmuskohtadel.

Post from RICOH THETA. - Spherical Image - RICOH THETA
Aimar Allandi sõnul võib kriminalisti töö päris must olla. Teinekord on sündmuskohale ligipääsemiseks vaja kasutada erinevaid tööriistu, seepärast on kriminalistikabussis ka labidas, tungraud, kirves, saed jms. Foto: FOTO: Eero Vabamägi

«Klassikaline on see, et meil on vaja leida sõrmejälgi, jalatsijälgi ja sissemurdmisjälgi, meil on vaja saada bioloogilist materjali. Kui räägime bioloogilisest materjalist, mida inimesed maha jätavad, siis seal võib olla kõike: higistamisest maha jäänud rasujääke, sülge, keegi on võib-olla käinud WCs ja endast midagi muud maha jätnud,» kirjeldas Allandi. 

Kui kuskil elamises on keegi ära tapetud ja seal on enne koos viibitud ning alkoholi tarvitatud, siis on seal pitse, tuhatoose, riideid. «See on paras tohuvabohu, mille seast tuleb osata kindlaks määrata, mis on oluline ja mis mitte,» ütles Allandi. 

Väljakutsed on prioriteetide alusel järjestatud. Esmalt rasked isikuvastased teod. Tervelt 60–70 protsenti kriminalistide väljakutsetest moodustavad vargused. Praegusel ajal tegutsevad eriti aktiivselt korterivargad: 69 professionaali, kelle piirkonnaks on Tallinn ja Harjumaa.

«Kriminalistikavahendid ja seadmed on hästi kallid,» möönis Allandi ja lisas, et väljakutsete puhul peab lähtuma tekitatud kahju suurusest. Kergemate süütegude sündmuspaikadel korjavad tõendeid politseinikud ise.

Kriminalisti ülesanne on sündmuskohalt üles korjata kõik jäljed, mille kahtlusalune on sinna jätnud. Kurjategijad soovivad ju iga hinna eest vahele jäämist vältida ja karistusest pääseda. «Me peame üles leidma kitsaskohad, kus nad on eksinud, ja oma oskuste ning kriminalistiteadmistega need üles noppima,» rääkis Allandi.

Tolmuülikonnaga vargil

Tambre tõdes, et kurjategijad teevad mõnikord imeasju, et jätta muljet, et see pole tema, kes kuriteokohal käis. Ameerika Ühendriikides ostis üks mees näiteks spetsiaalse hõbepaberist kattekeebi, et teolt tabamatuks jääda. Paraku ei arvestanud ta, et oli ainus, kes poest, kus sellist riietust müüdi, kauba ostis. Ka tasus ta ostu eest oma isikliku pangakaardiga.

«Meilgi on olnud juhuseid, kus turvakaamera videolt on näha, kuidas inimene läheb vargile ja on selleks selga pannud valge ühekordse tolmuülikonna. Anomaaliad meeldivad meile,» lausus Allandi.

Iga tegu jätab jälje. «See, et ta end maski ja kummiülikonnaga kaitseb – väga tubli, aga me peame ka selle üles leidma ja fikseerima,» kinnitas Allandi.

Eelmisel aastal pälvisid Põhja prefektuuri kriminalistid PPA tubli teo tiitli selle eest, et suutsid kindlaks teha ühe võõrast päritolu korterivarga pelgalt tema käitumismustri järgi: 14 kuriteoepisoodi nägid kõik välja nii, et mees murdis magalarajoonides esimese korruse korteritesse akna kaudu ja jättis igale poole maha oma saapajälgi.

Alates maist hakkasid samasugused jäljed tekkima sündmuskohtadele Mustamäest Lasnamäeni. Jalatsijälgede põhjal leiti lõpuks pahategija.

Post from RICOH THETA. - Spherical Image - RICOH THETA
Kriminalistid peavad hoidma puhtust. Foto: FOTO: Eero Vabamägi
Et sündmuskohal olevaid jälgi mitte rikkuda, laotavad kriminalistid maha astmeplaadid, mida mööda nad paigas ringi liiguvad. «Palja jalatsiga peale astudes kahjustame jälgi rohkem,» selgitas Põhja prefektuuri kriminalistikateenistuse vanem Aimar Allandi. Foto: FOTO: Eero Vabamägi

Sündmuskohale jõudes kriminalistid Allandi sõnul elavnevad, kui hakkavad kuskilt midagi leidma. Sellest hoolimata peavad nad väga hoolega vaatama, et ei rikuks ise oma tegevusega kuriteojälgi. Nii kasutavad kriminalistid isikukaitsevahendeid: ühekordseid kombinesoone, kummikindaid, hingamismaski. 

«Väljahingatavas õhus on väga palju materjali, mis võib samamoodi sündmuskohale kanduda ja proovid ära rikkuda,» põhjendas Allandi.

Kannatanud hävitavad tõendeid

Üks suuremaid probleeme on kriminalistidele see, et kannatanud ei pöördu kohe politseisse, rikuvad tõendeid ega pruugi mäletada ka kuriteo sündmuskohta.

«Kui eakal daamil on koduses majapidamises sees käidud ja ta näeb, et tal on elamine segi keeratud ja ta kutsub politsei välja, siis ta tahab kõik ära koristada ja kohvi pakkuda,» ilmestas Allandi. 

Allandi rõhutas, et see ei ole õige käitumine. «Kui vaene kannatanu üritab elamist natuke korda teha, sahtleid sulgeda ja pesu kokku korjata, siis oma tegevusega rikub ta sündmuskohal olevad jäljed ära.»

Kui inimene on langenud kuriteo ohvriks, pöördutakse sageli sotsiaalmeediasse, tuttavate poole ja sealt jõuab info viivitusega politseini.

«Selleks hetkeks on natuke aega juba mööda läinud ja võib juhtuda, et oluline info, olulised tunnistajad või jäljed on juba kaotsi läinud ja me ei saa kuumadele jälgedele enam reageerida,» tõi Allandi välja. Näiteks korterivarguse puhul on selle aja jooksul ukselukke avatud ja suletud korduvalt, rikkudes nii asitõendeid. 

Raske võib olla ka vägistamiste lahendamine. Tambre sõnul juhtub väga tihti, et kannatanu lahkub sündmuskohalt ja läheb koju või haiglasse ning pöördub alles seejärel politseisse.

«Siis ta ei tea isegi seda, kus see juhtus. Kui ta oli kellegi majas, siis me ei saa tõendeid ja peame alles hakkama välja selgitama, kus see võidi toime panna. Kui tulla kaks päeva hiljem politseisse, teeb see meil olukorra kümme korda keerulisemaks. Sündmuskohal saaksime kohe vaadata, kas seal on võitlusjäljed, ja kõik muu fikseerida,» selgitas Tambre. 

Sageli käiakse nädalavahetustel baarides, klubides pidutsemas. Hommikul ärgatakse võõras kohas, mõnikord näiteks ihualasti, ega mäletata, mis on juhtunud. «See on meile väga suur probleem. Inimene pöördub politsei poole küsimusega: palun tehke selgeks, mis minuga on tehtud,» kirjeldas Allandi.

Kriminalistikas on vahendite ja meetodite poolest maailmas esirinnas Holland, kus koostöös infotehnoloogiaettevõtetega arendatakse võimalusi kuriteopaika digitaalselt uurida. 

Sel juhul läheb kriminalist sündmuskohale ja paneb visiiriga kiivri pähe. Kiiver on seotud digitaalprogrammidega, mis hakkavad vajaduse järgi otsima paigast kas kuriteovahendeid või -jälgi, verd, muud bioloogilist materjali või aineid.

Eestis on sellised seadmeid veel suhteliselt utoopilised, tõdes kriminalist. «Võib-olla tulevikus jõuame sinnamaani, aga praegu teeme klassikalist tööd. Meie eesmärk on leida ja saada füüsilisi tõendeid,» rääkis Allandi.

Peamine töövahend on Allandi sõnul korralik valguspark, sh UV-valgus, mis on suureks abiks mikroosade kiudude ja vedelike tuvastamisel. Vähemtähtis ei ole fotografeerimisoskus ning sellega kaasaskäiv tehnika. Jälgede ja tõendite esiletoomiseks kasutatakse daktüloskoopilisi (sõrmejälgede) pulbreid, keemilisi lahuseid ning fikseerimiseks mitmesuguseid kilesid ja tõmmiseid.

Post from RICOH THETA. - Spherical Image - RICOH THETA
Kriminalistikavahendid. Foto: FOTO: Eero Vabamägi

Milliseid andmeid saab koguda?

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehakse üle 45 liigi ekspertiise ja uuringuid ning kriminalistikaekspertiisid moodustavad nendest märkimisväärse osa.

Kriminalistikas on integreerunud paljude kohtuteaduste uurimissuunad, uurida tuleb ju tööriista- ja tulirelvajälgi (sh lasujäägiekspertiis, ballistikaekspertiis), sõrmejälgi, digitaaljälgi, biomeetrilisi jälgi (nt peopesajäljed, kõrva kuju, hääl, silmaiirisekujutis, geeniandmed, käekiri), jalatsijälgi, rehvijälgi, pinnase jälgi, kiude (nt tekstiilmaterjalid, mille tootmiseks kasutatakse nii looduslikke kui ka keemilisi kiude), klaasi, värve, keelatud aineid (pulbrid, vedelikud jm), dokumente, põlengu ja plahvatuse jälgi, bioloogilisi vedelikke ning sündmuskohti endid.

Allikas: «Kriminalistikaekspertiisid», Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2013

Seotud lood
25.03.2016 28.03.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto