Sisukord
Maailm
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (1) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Belgias jätkusid terroritõrjeoperatsioonid

3 min lugemist
FOTO: GRAPHIC NEWS

Viimatine koht, kust saabus eile värskeid teateid terrorismivastasest inimjahist, oli Brüsseli Schaerbeeki linnajagu.

«Ma saan kinnitada politseioperatsiooni, mille sihtmärgiks oli isik, kelle politsei pidas kinni ja kes sai kerge jalavigastuse,» ütles Schaerbeeki meer Bernard Clerfayt eile uudisteagentuurile AFP.

Samast operatsioonist lekkis meediasse ühest aknast filmitud videoklipp, kus trammipeatuses lebab väikest seljakotti käes hoidev mees. Tema juurde saabub pommirobot, pärast tolle tehtud kiiret läbivaatust tulevad maskidega politseinikud ja lohistavad lamaja minema.

Pealtnägijate sõnul tulistasid politseinikud meest jalga pärast seda, kui ta ei järginud nende käsklusi. «Kuulsin kaht plahvatust, nad tulistasid,» kirjeldas üks läheduses elav inimene ajalehele La Libre. «Avasin akna ja nägin meest trammipeatuse juures lamamas. Politsei käskis tal näidata käsi, võtta pealt jakk. Nad ütlesid, et kui ta käsku ei täida, lasevad nad käiku relvad.»

Belgia rahvusringhäälingu RTBF andmetel leiti mehe juurest lõhkeaineid täis kohver.

Kohaliku prokuratuuri teatel võeti sama operatsiooni käigus vahi alla veel kaks meest: Tawfik A. ja Salah A.

Schaerbeeki linnajao tõid varem selles vallas kurikuulsust kogunud Molenbeeki kõrval suuremalt pildile sellenädalased pommimehed, kes võtsid just sealt koos oma tapvate kohvritega takso Zaventemi lennujaama. Plahvatuse järel juhatas taksojuht, kes oli ründajad enne pahaaimamatult lennujaama sõidutanud, korrakaitsjad nende stardipunkti. Hilisemal läbiotsimisel avastasid politseinikud sealt pommivabriku, kus olidki valminud nii lennujaama kui ka Maelbeeki metroopeatuse lõhkekehad.

Politseiallikate järgi oli eile varastel hommikutundidel alanud Schaerbeeki operatsioon seotud Prantsusmaal nurjatud terrorivandenõuga. Sellega seoses vahistati üleeile Pariisis 34-aastane Reda Kriket, kes hoidis kodus nii raskerelvastust kui ka lõhkeaineid.

Prantsuse siseministri Bernard Cazeneuve’i sõnul õnnestus võimudel seal peatada ettevalmistused uueks rünnakuks Pariisis, millega oldi jõutud juba üsna kaugesse etappi.

Juba varem oli Kriket tagaselja Belgias kümneks aastaks vangi mõistetud tema seotuse tõttu terrorivõrgustiku ja islamistlike võitlejate värbaja Khalid Zerkaniga.

Tänaseks on Zerkani leidnud oma koha Belgia vanglas. Enne seda oli ta tuntud nägu Brüsseli Molenbeeki linnajaos. Ta mitte ainult ei pööranud sihituid mosleminoorsande radikaalsesse islamisse, vaid pani nad seejärel ka kontakti smugeldajatega Türgis, kes toimetasid vastvärvatud Süüriasse.

Samal ajal, kui korrakaitsjad püüdsid lahti harutada võimalikke uusi rünnakuid kavandavaid võrgustikke, jätkus veel eilegi teisipäevastes rünnakutes hukkunute tuvastamine.

Näiteks teatas USA välisministeerium, et kinnitab kahe ameeriklase surma ja seda, et veel kaks jäid rünnakute ajal kaduma. Praeguseks on teada, et lisaks oli tapetute seas Belgia, Ecuadori, Hispaania, Kolumbia, Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Ungari ja Ühendkuningriigi kodanikke.

Nagu nentis AFP-le mõttekoja Chatham House rahvusvahelise julgeoleku ekspert Simon Palombi, on džihadistid leidnud nõrkuse Euroopa julgeolekusüsteemides, seda ei saa üleöö lahendada ja see omakorda tähendab, et nad võivad taas rünnata.

«Me ei tee kellelegi head, kui me ei ole selles osas ausad. Seisame silmitsi suure ja pikaajalise ohuga ning see ei ole mingil juhul viimane rünnak,» kõlas Palombi sünge prognoos.

Chatham House’i analüütik soovitas ELi poliitikuil olla valmis edasiseks surmavaks vägivallaks ning kritiseeris ühenduse välisteenistuse juhti Federica Mogherinit Brüsseli rünnakute järel pressikonverentsil pisara poetamise pärast.

«Avalikkust ei aita mitte karvavõrdki, kui nad näevad oma liidreid televisioonis nutmas,» leidis Palombi. «Teatud asjades peame mehistuma. Sellistel aegadel on emotsioonid mõistetavad, kuid poliitikud peavad näitama eeskuju.»

Politico analüüsi järgi on Belgiast saanud islamistidele üks tähtsamaid tugipunkte Euroopas. 451 selle riigi kodanikku on Iraaki ja Süüriasse võitlema suundunud, 117 ka tagasi tulnud. BBC andmeil oli Belgia luureagentuuril alles hiljuti 600 töötajat ehk vaid kolmandik sellest arvust, mis märksa väiksema kodudžihadistide hulgaga naaberriigis Hollandis.

Nii Palombi kui ka teised tunnistavad, et belglaste probleem puudutab ka teisi Euroopa riike. «Peame selgelt tegelema Belgia julgeolekuteenistuste vajakajäämistega,» teatas Saksa eurovolinik Günther Oettinger ajalehele Bild. «Ainuüksi Brüsselis on mitu politseiagentuuri, kes ei tee piisavalt koostööd. Selline seis ei saa jätkuda.»

Pärast seda, kui on ilmnenud, et teisipäevase rünnakuga seotud mehed olid eri põhjustel juba varem terrorikahtluste ja -sidemetega esile kerkinud, aga Belgia võimud polnud sellele tõsisemalt reageerinud, esitasid siseminister Jan Jambon ja justiitsminister Koen Geens lahkumisavalduse. Peaminister Charles Michel lükkas need tagasi.

«On kahte sorti vigu,» tunnistas Jambon pärast lahkumisavalduse tagasilükkamist ajalehele Le Soir. «Justiitstasemel ja Türgi sideohvitseri tasemel, mis puudutavad sise- ja justiitsministeeriume. Kuid nüüd jätkame oma tööd.»

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto